- OMX Baltic−0,1%301,82
- OMX Riga−0,17%891,4
- OMX Tallinn−0,04%2 068,55
- OMX Vilnius0,26%1 200,59
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 1000,03%8 764,02
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic−0,1%301,82
- OMX Riga−0,17%891,4
- OMX Tallinn−0,04%2 068,55
- OMX Vilnius0,26%1 200,59
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 1000,03%8 764,02
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohustuslikud kilesussid ? lisatulu haiglale
Siniseid kilesusse toob Eestisse mitu hulgifirmat, kes müüvad neid edasi umbes 50 sendiga paar. Raviasutused kasseerivad patsientidelt seega kaks kuni kuus korda enam. Ja ehkki kõik küsitletud haiglajuhid kinnitasid, et see pole mingi arvestatav tuluallikas, laekub sussiärist pidevalt midagi raviasutusse kassasse.
Eesti ühes suuremas, Põhja-Eesti regionaalhaiglas kulus eelmisel aastal 225 500 paari kilesusse, millest 155 300 paari müüdi patsientidele. Ülejäänud läks osakondadesse oma töötajaile kasutamiseks tasuta. Ühe sussipaari hinnaks on selle haigla kõigis korpustes üks kroon. Sussid osteti hügineenitarvete riigihanke käigus 65 sendiga paar.
Susside eest haiglad kviitungit reeglina ei paku, sest tarbijakaitseseaduse järgi peab kviitungit alla 300 kr maksva kauba puhul andma ainult siis, kui klient seda küsib.
Regionaalhaigla avalike suhete juhi Kristjan Hamburgi sõnul susside müük mingit olulist tulu haiglale ei too. Sellest laekus mullu ligi 50 000 krooni, mis 800 mln krooni suuruse käibega raviasutuse jaoks pole teab mis suur summa. ?Veel aasta tagasi olid mõnes meie ravikorpuses sussipaari hinnaks kaks krooni, kuid siis langetasime hinda kõikjal ühe krooni peale,? rääkis Hamburg.
Üks kroon sussipaari eest katab tema sõnul susside ostmisega seotud kulud ning jätab väikese summa ka süsteemi haldamisele, sest sularahaga opereerimine, raamatupidamuslik vormistamine nõuab lisatööd.
Tallinna lastehaiglas on külastajaile kilesusside hinnaks samuti üks kroon. Talvekuudel kulub seal neid kuni 11 000 paari.
?Kuna osades osakondades kasutavad neid oma töötajad tasuta, siis tuleme vaevu ots-otsaga kokku ja saadud raha kulub uute ostmiseks,? rääkis haigla kommunikatsioonijuht Tiina Eier.
Äripäev uuris, miks nii lihtsaid asju peab välismaalt sisse tooma ja miks neid Eestis ei toodeta. Kilematerjalist esemete valmistamisega tegeleva Tartu ettevõtte Estiko turundusdirektor Raimond Tamm ütles, et pole susside peale mõelnud. Kuna neis on ka kumm sees, vajaks nende tootmine lisaseadmeid ja teistlaadi tehnoloogiat. Eelkõige oleks aga vaja teha turu-uuring. ?Piisavalt vastupidav kile on meil olemas, kuid mahud peaks tootmise alustamiseks atraktiivsed olema,? selgitas ta. Tamm avaldas arvamust, et nii kilesusside tootjad kui ka vahendajad võivad üsna hästi teenida ja asja tasuks kaaluda. ?Võtan teema järgmisel arenduskoosolekul üles ja siis vaatan, kas näen inimeste silmis säravat tulukest süttimas või mitte,? lubas ta.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele