Kohustuslikud kilesussid ? lisatulu haiglale

Siniseid kilesusse toob Eestisse mitu hulgifirmat, kes müüvad neid edasi umbes 50 sendiga paar. Raviasutused kasseerivad patsientidelt seega kaks kuni kuus korda enam. Ja ehkki kõik küsitletud haiglajuhid kinnitasid, et see pole mingi arvestatav tuluallikas, laekub sussiärist pidevalt midagi raviasutusse kassasse.

Eesti ühes suuremas, Põhja-Eesti regionaalhaiglas kulus eelmisel aastal 225 500 paari kilesusse, millest 155 300 paari müüdi patsientidele. Ülejäänud läks osakondadesse oma töötajaile kasutamiseks tasuta. Ühe sussipaari hinnaks on selle haigla kõigis korpustes üks kroon. Sussid osteti hügineenitarvete riigihanke käigus 65 sendiga paar.

Susside eest haig­lad kviitungit reeglina ei paku, sest tarbijakaitseseaduse järgi peab kviitungit alla 300 kr maksva kauba puhul andma ainult siis, kui klient seda küsib.

Regionaalhaigla avalike suhete juhi Kristjan Hamburgi sõnul susside müük mingit olulist tulu haiglale ei too. Sellest laekus mullu ligi 50 000 krooni, mis 800 mln krooni suuruse käibega raviasutuse jaoks pole teab mis suur summa. ?Veel aasta tagasi olid mõnes meie ravikorpuses sussipaari hinnaks kaks krooni, kuid siis langetasime hinda kõikjal ühe krooni peale,? rääkis Hamburg.

Üks kroon sussipaari eest katab tema sõnul susside ostmisega seotud kulud ning jätab väikese summa ka süsteemi haldamisele, sest sularahaga opereerimine, raamatupidamuslik vormistamine nõuab lisatööd.

Tallinna lastehaiglas on külastajaile kilesusside hinnaks samuti üks kroon. Talvekuudel kulub seal neid kuni 11 000 paari.

?Kuna osades osakondades kasutavad neid oma töötajad tasuta, siis tuleme vaevu ots-otsaga kokku ja saadud raha kulub uute ostmiseks,? rääkis haigla kommunikatsioonijuht Tiina Eier.

Äripäev uuris, miks nii lihtsaid asju peab välismaalt sisse tooma ja miks neid Eestis ei toodeta. Kilematerjalist esemete valmistamisega tegeleva Tartu ettevõtte Estiko turundusdirektor Raimond Tamm ütles, et pole susside peale mõelnud. Kuna neis on ka kumm sees, vajaks nende tootmine lisaseadmeid ja teistlaadi tehnoloogiat. Eelkõige oleks aga vaja teha turu-uuring. ?Piisavalt vastupidav kile on meil olemas, kuid mahud peaks tootmise alustamiseks atraktiivsed olema,? selgitas ta. Tamm avaldas arvamust, et nii kilesusside tootjad kui ka vahendajad võivad üsna hästi teenida ja asja tasuks kaaluda. ?Võtan teema järgmisel aren­dus­­koosolekul üles ja siis vaatan, kas näen inimeste silmis säravat tulukest süttimas või mitte,? lubas ta.