• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,09%40 045,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,12
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,09%40 045,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,12
  • 08.02.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Impordi kasv väljastpoolt ELi ekspordist kiirem

Eesti kaubavahetus Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega oli 2004. aasta detsembris 4,3 miljardit krooni, eksport sellest 1,3 miljardit krooni ja import 3 miljardit krooni.
Eesti kaubavahetuse käive 2003. aasta detsembris oli kolm miljardit krooni.
Kaubavahetus ELi mittekuuluvate riikidega oli 2004. aasta detsembris võrreldes 2003. aasta sama perioodiga 35 protsenti suurem. Enim eksporditi kaupu Venemaale, kuhu läks 38 protsenti eksporditavast kaubast. Teisele kohale jäid Ameerika Ühendriigid 18 protsendiga ja kolmandale Norra 14 protsendiga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

?Eesti eksport ja import on liikunud mööda oma loomulikku rada, midagi eriskummalist pole aasta jooksul toimunud,? ütles Eesti Väliskaubanduse Liidu juhatuse esimees Tambet Made. ?Kaubavahetuses kolmandate riikidega peale liitumist Euroopa Liiduga küll tollid kasvasid, kuid samas on kõik kinni kaubagruppides.?
Kõige enam kasvas metalli ja metallitoodete eksport. Kogu eksporditavast kaubast moodustasid metallitooted 9,8 protsenti. Kasvas ka põllumajandussaaduste ja puidutoodete eksport. Kõige enam vähenes transpordivahendite eksport.
Import oli mullu detsembris 50 protsenti suurem võrreldes sama ajaga 2003. aastal. Kõige enam kaupa imporditi Venemaalt ? ligi 31 protsenti. Teisele kohale jäi Hiina 22 protsendiga ja kolmandale Jaapan 8 protsendiga.
Made sõnul on Hiina suuruselt teine importija sellepärast, et sealt tulevad Eestisse elektroonikatööstuse komponendid, mis siin kokku pannakse ja siis jälle välja viiakse. Sellepärast on kõrgel kohal Eestisse importijatest ka neljandal kohal olev Taiwan ja viiendaks jäänud Singapur.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk 2004. aasta detsembris oli 1,7 miljardit krooni. Sama aasta novembris oli puudujääk 1,4 miljardit krooni.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele