Tööandjad nõuavad haigusraha vähendamist

Kriis märkis, et praegusel juhul pole töövõimetushüvitise väljamaksed alati põhjendatud.

?Töövõimetushüvitiste vähendamine tähendab, et nende kasutamine peaks mõnevõrra vähenema,? lisas Kriis.

Sama arvamust avaldas ka Securitas Eesti ASi personalijuht Karin Kuimet. Tema sõnul ei võta töötaja töövõimetushüvitise vähenedes enam ehk nii kergesti haiguslehte.

?Aga kui ikka vaja, siis võtab, mingit suurt murrangut siin ei ole,? ütles ta.

Veel soovitas ETTK alustada haigushüvitiste maksmist senise teise päeva asemel neljandal. Kriisi sõnul on kolmepäevase ooteperioodi rakendamine Euroopa Liidus levinud praktika. Ühtlasi toob ka see juurde lisaraha.

Teemaga tegeleb sotsiaalministeeriumis tervishoiu rahastamise töögrupp, mis kaalub erinevaid rahastamise võimalusi.

Lisaks töövõimetushüvitiste piiramisele ja haigushüvitiste maksmise alustamisele neljandal päeval on arutusel veel rida ettepanekuid. Need on riigieelarvest rahastamise suurendamine, aktsiisimaksude tõstmine, maksualanduse edasilükkamine ja sotsiaalmaksu tõstmine.

Sotsiaalminister Marko Pomerantsi arvates ei peaks lisaraha ravikindlustusse tulema ainult töötajate taskust ehk siis töövõimetushüvitiste piiramisest. Kuid ministri sõnul jääb lähiaastatel meditsiinisüsteemis puudu kokku ligi 700 miljonit krooni.

?Lisaraha tervishoidu tuleb leida,? ütles ta.