Tööandjad nõuavad haigusraha vähendamist

Neljapäevasel Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu (ETTK) esindajate kohtumisel peaminister Juhan Partsiga tegid tööandjad muuhulgas ettepaneku vähendada ajutise töövõimetuse hüvitisi 80 protsendilt 70 protsendile kindlustatu töötasust.

ETTK juhataja Tarmo Kriisi hinnangul võimaldab töövõimetushüvitiste vähendamine tuua haigekassasse raviteenuste jaoks lisaraha ca 200 miljonit krooni.

?Töövõimetushüvitiste vähendamine on defitsiidi vähendamiseks kõige valutum lahendus, kuna sellega ei kaasne raviteenuste kvaliteedi halvenemine,? ütles ta.

Kriis märkis, et praegusel juhul pole töövõimetushüvitise väljamaksed alati põhjendatud.

?Töövõimetushüvitiste vähendamine tähendab, et nende kasutamine peaks mõnevõrra vähenema,? lisas Kriis.

Sama arvamust avaldas ka Securitas Eesti ASi personalijuht Karin Kuimet. Tema sõnul ei võta töötaja töövõimetushüvitise vähenedes enam ehk nii kergesti haiguslehte.

?Aga kui ikka vaja, siis võtab, mingit suurt murrangut siin ei ole,? ütles ta.

Veel soovitas ETTK alustada haigushüvitiste maksmist senise teise päeva asemel neljandal. Kriisi sõnul on kolmepäevase ooteperioodi rakendamine Euroopa Liidus levinud praktika. Ühtlasi toob ka see juurde lisaraha.

Teemaga tegeleb sotsiaalministeeriumis tervishoiu rahastamise töögrupp, mis kaalub erinevaid rahastamise võimalusi.

Lisaks töövõimetushüvitiste piiramisele ja haigushüvitiste maksmise alustamisele neljandal päeval on arutusel veel rida ettepanekuid. Need on riigieelarvest rahastamise suurendamine, aktsiisimaksude tõstmine, maksualanduse edasilükkamine ja sotsiaalmaksu tõstmine.

Sotsiaalminister Marko Pomerantsi arvates ei peaks lisaraha ravikindlustusse tulema ainult töötajate taskust ehk siis töövõimetushüvitiste piiramisest. Kuid ministri sõnul jääb lähiaastatel meditsiinisüsteemis puudu kokku ligi 700 miljonit krooni.

?Lisaraha tervishoidu tuleb leida,? ütles ta.