• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 21.02.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tööandjad nõuavad haigusraha vähendamist

Neljapäevasel Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu (ETTK) esindajate kohtumisel peaminister Juhan Partsiga tegid tööandjad muuhulgas ettepaneku vähendada ajutise töövõimetuse hüvitisi 80 protsendilt 70 protsendile kindlustatu töötasust.
ETTK juhataja Tarmo Kriisi hinnangul võimaldab töövõimetushüvitiste vähendamine tuua haigekassasse raviteenuste jaoks lisaraha ca 200 miljonit krooni.
?Töövõimetushüvitiste vähendamine on defitsiidi vähendamiseks kõige valutum lahendus, kuna sellega ei kaasne raviteenuste kvaliteedi halvenemine,? ütles ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kriis märkis, et praegusel juhul pole töövõimetushüvitise väljamaksed alati põhjendatud.
?Töövõimetushüvitiste vähendamine tähendab, et nende kasutamine peaks mõnevõrra vähenema,? lisas Kriis.
Sama arvamust avaldas ka Securitas Eesti ASi personalijuht Karin Kuimet. Tema sõnul ei võta töötaja töövõimetushüvitise vähenedes enam ehk nii kergesti haiguslehte.
?Aga kui ikka vaja, siis võtab, mingit suurt murrangut siin ei ole,? ütles ta.
Veel soovitas ETTK alustada haigushüvitiste maksmist senise teise päeva asemel neljandal. Kriisi sõnul on kolmepäevase ooteperioodi rakendamine Euroopa Liidus levinud praktika. Ühtlasi toob ka see juurde lisaraha.
Teemaga tegeleb sotsiaalministeeriumis tervishoiu rahastamise töögrupp, mis kaalub erinevaid rahastamise võimalusi.
Lisaks töövõimetushüvitiste piiramisele ja haigushüvitiste maksmise alustamisele neljandal päeval on arutusel veel rida ettepanekuid. Need on riigieelarvest rahastamise suurendamine, aktsiisimaksude tõstmine, maksualanduse edasilükkamine ja sotsiaalmaksu tõstmine.
Sotsiaalminister Marko Pomerantsi arvates ei peaks lisaraha ravikindlustusse tulema ainult töötajate taskust ehk siis töövõimetushüvitiste piiramisest. Kuid ministri sõnul jääb lähiaastatel meditsiinisüsteemis puudu kokku ligi 700 miljonit krooni.
?Lisaraha tervishoidu tuleb leida,? ütles ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele