Riigiametnikud imevad ettevõtted töötajatest tühjaks

Eelmisel nädalal avaldatud 2004. aasta viimase kvartali palgastatistika näitas, et riigisektori palgad on läinud eraettevõtete omadest mööda. Riigiameti töötaja teenib välisosalusega firma palgalisest kuus vaid 28 krooni vähem, kuid Eesti firma leivateenijast tervelt 2668 krooni rohkem.

Selle näitaja taustal toetab Äripäev rahandusminister Taavi Veskimägi ideed tõmmata kõikide ministeeriumide kulusid 4% ulatuses koomale ja soovitab riigisektori töötajate hüvesid vähendada. Vastasel juhul jääb erasektor töötajate leidmisega hätta.

Äripäeval on hea meel, et riik suudab eraettevõtetega tööandjana võistelda. Me rõõmustame selle üle, et konkurentsivõimeline palk meelitab avalikku haldusse ja riigikaitsesse noori haritud inimesi, sest hästi töötav ja arenev riik on kõigi huvides.

Meid teeb murelikuks hoopis see, et erafirmadel läheb riigiga konkureerimine aina raskemaks. Neil on keeruline pakkuda töötajatele paljusid tingimusi, mis käivad riigitöö juurde: lisaks palgale on ette nähtud preemiad, õppelaenu kustutamine, koolitusvõimalused ja välisreisid. Erasektoris on kõik kaudsed hüved reeglina väiksemad. Põhjus on selles, et kui aastaid tagasi polnud riigiametnike palgad veel erasektorile ligilähedased, siis loodeti näiteks õppelaenu kustutamisega noori spetsialiste ministeeriumidesse meelitada. Täna aga on palgad ühtlustunud, kuid lisahüved jäänud: pendel on liikunud teise äärmusse. Ning see ei ole hea.

Ja nimelt seepärast, et ametnike palku peab suuresti ülal erasektor. Kui ametnike tasud kerkivad pikemat aega kiiremini kui erafirmade palgad, siis ei ole võimalik seda süsteemi ülal pidada. Viimasel aastal on riigi palgad tõusnud 9% ja omavalitsustes 12%, välisfirmades aga 5% ja kohalikes ettevõtetes 9%. Kui see suund jätkub, ei kogune era­firmade palgalistelt enam piisavalt makse, et riigitöölistele palka maksta. See on sarnane pensionide maksmise raskustega olukorras, kus elanikkond vananeb ja tööealiste arv langeb.

Vastuargumendiks võib öelda, et statistika näitab vaid keskmist palka, mille viivad kõrgele tippjuhtide (või antud juhul tippametnike) tasud. Kaks kolmandikku avalikus halduses ja riigikaitses töötajaid saab ikka alla keskmise palka. Seepärast peab väljendit ?keskmine palk? kasutades meeles pidama, et me ei saa nõuda kõigi riigitööliste palkade külmutamist.

Veskimägi idee põrkub kindlasti tsunftivastuseisule ministeeriumidest. Majandusministeeriumi kantsler Marika Priske näiteks kinnitas Postimehes (23.02.), et kannatavad niigi efektiivselt töötavad ministeeriumid, samas kui ebaefektiivsetele ei pruugi kulutuste kärpimine mõjuda. Priskel on ses suhtes õigus, et mõned ministeeriumid võivad olla praegugi teistest tootlikumad.

Probleem on selles, et riigiametniku tootlikkust ei saa mõõta niisama lihtsalt kui näiteks Postimehes näitena toodud Imavere saeveski toodanguühikuid, saelaudu.

Samas peab ka ministeeriumis või kaitseväes tulema palgakasv ikkagi tootlikkuse tõusu arvel. Palgad võivad tõusta, kuid siis tuleb kokku hoida mujalt. See ongi kärpimise mõte. Ning see tasakaalustaks tööturgu, kus ettevõtted saavad palku tõsta vaid tootlikkuse arvel, kuid riigisektor niipalju, kui eelarvesse välja kaubeldud.

Autor: ÄP