Laotrahvi tühistamise kohtujada läks valla

Eile algas Tallinna halduskohtus vaidlus Pärnu Õlle ja Tarco Veini suhkruvarude üle.

Märtsi teises pooles jõuavad kohtusse Ösel Foodsi ja Balbiino kaebused, samas jätkab kohus vahendusfirma Bumilleri juhtumi läbivaatamist.

Kohtuvaidlused võivad väga pikaks venida, seda juhul, kui oodatakse ära Euroopa Komisjoni kohtusse kaevanud Poola käekäik. Pärnu Õlle kohtuasjas otsustas Tallinna halduskohus eile anda osapooltele aega uue infoga tutvumiseks ning kaalub võimalust peatada Eesti trahvivaidlused Poola ja Euroopa Komisjoni kohtuvaidluse ajaks.

Poola vaidlustas toodete trahvinimekirja, sest piiras enne ELi astumist põllumajandustoodangu sissevedu tollimaksudega. Võidu puhul laieneb Euroopa Kohtu otsus ka Eestile.

Hetkel on Eestis varude trahvi osas kohtusse pöördunud üle paarikümne ettevõtte. Millises summas on ettevõtted suhkrutrahvi vaidlustanud, põllumajandusministeerium ei tea. Teiste põllumajandussaaduste osas on vaidlustatud peaaegu kogu ettevõtetele määratud trahv.

Nii põllumajandusministeerium kui ka maksu- ja tolliamet keeldusid avaldamast neid kohtusse andnud ettevõtete nimekirja, põhjendades seda maksusaladuse kaitsega.

Pärnu Õlle juht Aivo Varem ütles eile, et suhkruvarusid mitte soetades oleks ettevõte omanikele kahju toonud. Hooaja algusest tingituna peab õlletööstustel kevadeti väike suhkruvaru olema, selgitas Varem. Tavaliselt omab ettevõte sel ajal kahe kuu suhkruvaru.

?Nüüd peaksime varu hävitamiseks ja trahvist pääsemiseks suhkrut ostma,? lisas Varem. Põllumajandusministeerium on ettevõtte seadnud valiku ette, kas muretseda juurde 53 tonni suhkrut või tasuda veerand miljonit krooni.

Samal ajal arestis maksu- ja tolliamet eelmise aasta lõpus trahvi maksmise tagamiseks Pärnu Õllele kuuluva kinnistu.

Samuti suhkrutrahvi vaidlustanud jäätisetootja Balbiino juht Riho Niils sõnas, et trahvimisel ei arvestatud ettevõtte arenguga. ?Trahv on vastuolus põhiseadusega,? sõnas ta. Summa küündis Balbiino puhul üle miljoni krooni. Ettevõte maksis selle seaduses et­te nähtud korras ära.

?Pidime äritegevust vägistama, et viia suhkruvaru ebanormaalselt madalale tasemele,? ütles õlletehase A.Le Coqi juht Tarmo Noop, kelle sõnul läks samal ajal veidi viltu mahlatooraine deklareerimine. Ainus viis ettevõttega liidetud Ösel Foodsi mahladelt nõutud laotrahvi tagasi saada oli anda asi kohtusse.

Noop ütles, et põllumajandusministeerium arvutas keskmise laovaru valesti ega arvestanud kasvanud müüki. ?Kui tuli korraldus varud hävitada, siis meil polnud midagi hävitada, varusid meil polnudki,? lisas Noop.

Maksu- ja tolliameti andmetel vaidlustas eelmise aasta lõpus väljastatud maksuteate 20 ettevõtet, kellest neli vaidleb maksuameti siseselt ning ülejäänud kohtus. Lisaks on kaheksa ettevõtet kaevanud kohtusse põllumajandusministeeriumi, kes neile üleliigse laovaru arvestas.

Eilse päeva seisuga oli tasutud 5 miljoni krooni ulatuses laotrahvi. Sellest olid ettevõtted vaidluseta ära maksnud vaid 157 466 krooni.

Maksu- ja tolliamet saatis mullu maksuteate 34 ettevõttesse.

Kuni 800 miljoni kroonist suhkrutrahvi Euroopa Komisjonilt kartev Eesti jälgib ärevalt trahvi vaidlustanud Poola käekäiku Euroopa Kohtus.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup ütles pressibüroo vahendusel, et Eesti on kaalunud Poola eeskujul vaidlustada trahvimäärused Euroopa Kohtus. ?Otsustati, et hetkel me ei liitu,? lisas ta, ?sest kui sellest peaks midagi tulema, siis on loodud vastav pretsedent, mis laiendab juba kasu saajate ringi automaatselt?

Eesti põllumajandusministri taotlusele vähendada suhkrutrahvi kodumajapidamiste suhkrulembuse ja moosikeetmise traditsiooni tõttu pole Euroopa Komisjon vastanud.

Ministeerium loodab, et seni edasi lükkunud suhkrutrahvi lõpliku suuruse teeb Komisjon teatavaks aprillis.

Rahandusministeerium on selleks aastaks broneerinud igaks juhuks riigieelarves 300 miljonit krooni suhkrutrahvi tasumiseks ? see teeks iga maksumaksja kohta 500 krooni.

Rohkem kui 91 000 tonnist liigselt imporditud suhkrust ostsid ligi 63 000 tonni eratarbijad, ülejäänu ettevõtted.

Endine põllumajandusminister Tiit Tamm­saar on öelnud, et suhkrutrahvist oleks pääsenud, kui oleks olnud kehtestanud suhkrule ajutise aktsiisimaksu. Aktsiisi ei kehtestatud ja kui tavaline suhkru impordikogus kuus oli 5000 tonni, siis aprillis 2004 toodi juba ligi 50 000 tonni.