• OMX Baltic0,27%268,69
  • OMX Riga−0,57%873
  • OMX Tallinn−0,08%1 712,76
  • OMX Vilnius0,71%1 050,55
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,06%8 330,83
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,45
  • OMX Baltic0,27%268,69
  • OMX Riga−0,57%873
  • OMX Tallinn−0,08%1 712,76
  • OMX Vilnius0,71%1 050,55
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,06%8 330,83
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,45
  • 09.03.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Liikmed uuristavad euroliidu eelarvedistsipliini

Rahandusminister Taavi Veskimägi sõnul liiguti siiski edasi. Tähtis on juba seegi, et ükski riik ei taotle pakti põhinõudmiste muutmist, milleks on eelarvedefitsiidi 3% ülempiir ja riigivõla 60% ülempiir.
?Eesti huvi on, et pakt oleks üheselt mõistetav, kohtleks kõiki liikmesriike võrdselt ning rakenduks automaatselt, kui lubatud numbriline piir on ületatud,? ütles Veskimägi eile Brüsselis. Pehmendavad asjaolud tuleksid kõne alla alles pärast nn ülemäärase defitsiidi protseduuri rakendumist.
?Eesti eesmärk on olla aastal 2007. eurotsooni täisliige. Meie huvi on, et Euroopa majandus oleks stabiilne. Pakt on selle nurgakivi,? ütles minister.
Stabiilsuspakti ümbervaatamist tagant tõukava Saksamaa huvi on pakti paindlikumaks muutmine, et karistusmehhanism nii kergelt ei rakenduks. Saksamaa on 3% nõuet rikkunud 2002. aastast ja ei suuda IMFi värske maailmamajanduse ülevaate järgi eelarvedefitsiiti vähendada ka sel ja tuleval aastal.
Pakti muutmine tõusis päevakorda mullu novembris, kui Saksamaa ja Prantsusmaa blokeerisid teiste liikmesriikide toel Euroopa Komisjoni ettepaneku nende vastu karistusmehhanism käiku lasta.
Prantsusmaa taotleb, et rikkujate korralekutsumine ei käivituks automaatselt, vaid arvestaks olusid. Saksamaa tahab aga, et arvesse võetaks ka kahe Saksamaa liitmisega kaasnenud kulud ja suured sissemaksed ELi eelarvesse.
Eesistujariik Luksemburg pakkuski arutamiseks välja 16 pehmendavat asjaolu. Nii saaksid hinnaalandust riigid, kus eelarvedefitsiidi kasv on seotud ümberkorraldustega pensioni- või tervishoiusüsteemis.
Taolised järeleandmised kaotaksid aga surve defitsiidi alandamiseks, leiab pakti üks veendunud kaitsjaid Euroopa poliitikauuringute keskuse CEPS direktor Daniel Gros. Ka reitinguagetuurid hoiatavad, et reeglite lahjendamine seab ohtu liikmesriikide reitingud ja euro stabiilsuse.
Taavi Veskimägi möönab, et muretsemiseks on alust, kuid ei usu, et näiteks Euroopa Keskpank lähiajal pakti muutmise pärast laenuintresse tõstaks. Samuti ei näe ta, et ELi uued liikmesriigid saaksid pakti ümbervaatamisest euroga liitumisel hinnaalandust. ?Aluskriteeriumid ei ole muutunud,? ütles Veskimägi.
Veskimägi loodab, et rahandusministrid jõuavad 20. märtsi kohtumisel kokkuleppele. Vastasel juhul läheb pakti muutmine 22.?23. märtsi ülemkogul poliitikute kätte.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.11.24, 15:39
Tehisintellekt – oluline roll turvatööstuse tuleviku kujundamises
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele