Ettevõtetel on käes põhimõttelise tülitsemise aeg

Põhimõtteliselt meenutab praegu ette­võtetes toimuv perekondlikku vaidlust sellest, mida teha mitme lapse­lapse peale tagasi saadud vanaisa taluga. Üks tahab talu kohe maha müüa, teine ihkab vana maja pere ja üüriliste tarvis üles vuntsida, kolmas istub lihtsalt nuuksudes värava juures tamme all ja ketrab mälestusi. Näiteks Wõro Kommertsis läksid lahku omanike arvamused selle üle, kas oleks mõistlik müüa ettevõte soomlastele maha või mitte. Floras tekkisid konfliktid selle pinnal, et osa aktsionäre soovis oma osalust müüa, teine osa aga jätkata tegevjuhtimises.

Pere Leivas soovis üks omanik otsustamisõigust enda kätte saada ja kasutas oma osaluse suurendamiseks tütar­firmat. Antud juhul võis Eestis elavat venda niimoodi käituma panna ka tunne, et temal on tegevjuhina ettevõtte ülestöötamisel suuremad teened kui USAs elaval vennal. Seejuures tehti kõigil kolmel puhul tehinguid ühe osapoole teadmata ning kahel juhul viibis üks suuromanik välismaal ega saanud seega kohapeal toimuvat kontrollida.

Äripäev ei saa otsustada, kas keegi on ühel või teisel juhul pätt. Teistel naha üle kõrvade tõmbajaid jätkub igasse aega ja paika. Siiski võib öelda, et suurte inetuste aeg äripartnerite vahel on Eestis möödas. See jäi börsikrahhi aega 1997. aasta ümber. 2000. aastate algusest on püütud aga suhteid selgeks rääkida ning asjades kokku leppida, samuti on toimunud konsolideerumine. Praegused tülid on osa sellest protsessist.

Advokaat Sven Papp advokaadibüroost Raidla & Partnerid võtab ettevõtete arengu Eestis kokku järgmiselt: ?Alguses tootis kasumit iga liigutus, polnud aegagi sissetulevat raha lugeda, siis ühtäkki polnud enam midagi lugeda. Seejärel asi stabiliseerus ja hakati vaatama pikaajalisi projekte.?

Enne börsikrahhi omanike vahel suuri tülisid polnud ? raha voolas Eesti ettevõtetesse muudkui juurde ja seda jagus kõigile. Kui tuli kahjumi aeg, siis mindi üksteise kõri kallale. Nüüdsed vaidlused on aga juba põhimõttelisemat laadi. ?Need ei puuduta enam ainult kasumi ja vara ümberjagamist, vaid pikemaajalist positsioonivalikut,? sõnab Papp.

Kui omanike põhimõttelised tülid aitavad Eesti ettevõtetel karmistuvas konkurentsis elujõuliseks jääda ja õigeid otsuseid teha, on vaidlustest kasu.

Autor: ÄP