Olles diiselmootoriga auto omanik, tean väga hästi, kui oluline on tankida õigest kohast õiget kütust. Sellel, kas ta on odavam või kallim, polegi nii suurt tähtsust, peaasi, et kütusepump saaks määritud ja mootor tiksuks tõrkumata veel aastaid.
Sestap on minu jaoks biodiisli teema mõistetavalt südamelähedane. Ootan suure huviga tema müügilejõudmist, sest nagu väidavad asjatundjad, on tegemist kütusega, mis on auto mootorile kasulikum, ta on märksa loodussõbralikum ja tema kütteväärtus on suurem, ehk teda kulub ka vähem. Mida sa hing veel ihkad!
Jääb vaid arusaamatuks, miks mulle siiani ei ole antud võimalust olla sõbralik? Sõbralik looduse, oma auto ja ka arvukate rapsikasvatajate vastu, kes sellest tulu teenivad. Biodiisel ei ole ju mingi verivärske imeleiutis, tehnoloogia selle tootmiseks on välja töötatud juba aastakümneid tagasi. Ja mis segab selle rakendamist Eestis?
Kui küsida erinevatest ametkondadest, millal täpselt saabub Eestis müügile biodiisel, on vastus kõikjal ühteviisi segane ning kogu vastutus veeretatakse olematu seaduse kaela. Ons tõesti vajalike seadusepügalate väljatöötamine ületamatu raskus? Vägisi jääb mulje, et sellega lihtsalt ei taheta tegelda. Näib, et miljonid, mis kukuvad kütuseärimeeste kasumist parteide kassasse, on märksa olulisemad kui eesti rahva vajadus kohapeal toodetud loodussõbraliku biokütuse järele.
Seotud lood
Viimaste aastate arengu najal on selge, et Põhja-Tallinnast on kujunemas pealinna uus 15 minuti linna põhimõtetel toimiv hot-spot. Selle keskpunktiks jääb kaasaegse hingamise saanud endine Volta tööstuskvartal, mis üllatab linnaelanike juba sel sügisel nii mõnegi kauaoodatud uudisega.