- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lao töö ohjamiseks on loodud laotarkvara
Ettevõtted, kes tegelevad kaupade ladustamisega kas põhitegevusena või siis põhitegevust toetava tegevusena on endale ilmselt juba ammu selgeks teinud, et ladustatavate kaupade ja laokohtade arvu kasvamisel tekib ühel hetkel olukord, kus ilma laotegevust ohjava tarkvarata on kas raske või hoopis ilmvõimatu hakkama saada. Kuigi majandustarkvara hõlmab ka kaubaarvestust ei ole see siiski üldjuhul loodud selleks, et detailselt ohjata lao tööd.
Kus on vabad laokohad, kus komplekteerimist ootavad kaubad, mis järjekorras neid peaks laost võtma, kuidas lühendada laotöötaja käiguteed jne jne. Nii pöörataksegi pilgud lootusrikkalt tarkvaraturu poole, et leida lahendused oma probleemidele.
Laotarkvara kasulikkust oskavad hinnata need, kes seda omavad ja tõhusalt kasutavad, ülejäänutele jääb äraarvamise rõõm, et ?kuidas oleks elu siis, kui meil oleks laotarkvara?.
Laotarkvara soetamist kaaludes tasub järgi mõelda, mis ülesandeid selle abil loodetakse lahendada. Kuna tihtipeale pole tegu odava väljaminekuga ning tarkvararakendustele omaselt on projekt seotud mitmete ohtudega, näiteks ühilduvusprobleemid, lahenduse aegumine või mittevastavus muutuvate nõuetega, on otstarbekas kokku panna projektimeeskond, kes teema põhjalikult läbi arutab ning projekti edukalt ellu viib.
Lõpptulemusele tuleb kasuks, kui projektimeeskonna töös osaleb täie pühendumusega ka ettevõtte enda IT-personal. Seda selleks, et aidata lao- ja logistika-ala töötajatel rakenduse tarnijaga suhtlemisel paremini orienteeruda infosüsteemide rägastikus.
Laotarkvaraprojekti üks olulisim etapp on tarnija valik, mille eesmärk on leida parim tarnija, kelle lähenemisviis toetab kõige paremini ettevõtte vajadusi. Luubi alla võetakse tarnija elujõulisus, positsioon turul ja tulevikuväljavaated, võime tuua projekti lisaväärtust ning antud tegevusalal parimate lahenduste olemasolu.
Tarnijate võrdlemisel tasub silmas pidada, et kõik tarnijad oleks saanud samasugused lähteandmed ning et võrreldaks pakutud lahenduste vastavust vajadustele, laskmata end segada müügimeeste jutust rakenduse võikvõimalike muude omaduste kohta.
Pakkumiste käigus on kasulik korraldada ka pakutavate rakenduste esitlused ning võimalusel külastada ettevõtteid, kus see konkreetne tarkvara juba kasutusel on.
Kui funktsionaalselt sobivaimad lahendused on leitud, tuleb teha otsus tarnija valiku osas ning algab järgmine etapp, kus tarnija kohandab rakenduse vastavaks kõikidele protsessi nõuetele ning luuakse integratsioonid muude ettevõtte infosüsteemidega. Seejärel soetatakse vajalik riistvara, koolitatakse töötajad ning võetakse laotarkvara kasutusele.
Sõltuvalt tarkvara keerukusest ja ettevõtte enda aktiivsusest võib kogu projekti kestus olla mõnest kuust kuni ühe aastani.
Laotarkvara hankimist tasub põhjalikult planeerida, teha selgeks oma vajadused ning meeles pidada, et rakendus peab toetama olemasolevaid protsesse, mitte vastupidi ning rakendus peab toimima koos kasutatava majandustarkvaraga.
Hetkel kuum
Väga oluline on tarnija valik, tutvuda tasub firma tausta ning pakutava hilisema kasutajatoe ning programmi ajakohastamisvõimalustega.
Palju abi on ?oma? IT konsultandist kaasates teda kogu projekti elluviimisesse.
Oma IT tugi on oluline ka siis, kui tarkvara juba kasutuses on. Tarnijapoolne kasutajatugi on alati seotud mingi rahanumbriga ning mida tõhusama abi suhtes on kokku lepitud (reageerimisaeg, probleemide lahendamise kiirus jne.) seda enam tuleb toe eest maksta. Ettevõtte oma IT tugiisikud, olles olnud kaasatud projekti elluviimisesse ning tundes süsteemi, saavad probleemidele reageerida palju operatiivsemalt.
Elcoteqi Tallinn ASi laotarkvara kasutuselevõtmine jõudis mullu nelja edukama logistikateo hulka.
Laomajanduse ringikorraldamisel võeti kasutusele uus laotarkvara WMS. Kaubatuvastamine vöötkooditehnika abil võimaldas lihtsustada andmesisestust ja kardinaalselt vähendada sisestamisvigade arvu.
Uus tarkvara on ühendatud majandustarkvaraga Baan. Laotöötajad teevad oma arvutioperatsioonid uues süsteemis WMS, seega vähenes arvutioperatsioonide arv. Lisaks tavaarvutitele on kasutusel traadita interneti ühenduse ja vöötkoodilugejatega varustud pihuarvutid.
Peenkaubad (17 000 laokohta) on ladustatud laoliftidesse, mis võimaldas säästa 66% põrandapinda ning optimeerida käiguteed ladustamisel ja komplekteerimisel.
Ka liftide tööd nii paigutamisel kui ka komplekteerimisel organiseerib WMS.
WMS on kasutusel ka komponentide tellimisel tootmishallidesse, võimaldades kokku hoida tellimisaega, mis Baani vähese funktsionaalsuse tõttu oli märgatav.
Spetsiaaltõstukid varustati traadita interneti ühenduse ja vöötkoodilugejatega arvutitega, nii kaubaetiketid kui riiuliaadressid loetakse automaatselt vöötkoodide abil.
WMSi raportid võimaldavad analüüsida erinevate laooperatsioone ning parandada protsesse ning vähendada vajaminevaid ressursse.
Logistikategu konkurssi korraldavad koostöös Eesti Logistikaühing ja Konverentsikeskus.
Autor: Lauri Varandi
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee