• OMX Baltic−0,76%300,11
  • OMX Riga0,15%888,23
  • OMX Tallinn−0,47%2 057,37
  • OMX Vilnius0,34%1 196,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,51%8 836,85
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,19
  • OMX Baltic−0,76%300,11
  • OMX Riga0,15%888,23
  • OMX Tallinn−0,47%2 057,37
  • OMX Vilnius0,34%1 196,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,51%8 836,85
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,19
  • 03.05.05, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ärgem keerakem maksude vinti üle

Kui me praegu Eestis maksumäära langetame, keerame vindi üle ja ajame kogu meie elegantse üheastmeliste mudeli põhja. Ainuke lootus meie üheastmelist tulumaksusüsteemi päästa on selle praegust ?lamedust? vähendada ja maksuvabastuste vastuoksusi kõrvaldada.
Üheastmeliste mudelite peamine häda näib olevat poliitiline, sest nad on populistlike valimiskampaaniate käigus kergesti haavatavad valesüüdistustega, et nad ei võimalda küllaldaselt tulusid ümber jaotada.
Selle tõttu on sellised süsteemid väga vaevalised kasutusele tulema või kaua püsima. Näiteks USAs keerlevat üheastmelise tulumaksu seaduse eelnõu ringi juba üle veerand sajandi, kuid pole siiani seadusena välja jõudnud. Praegu olla seal isegi mõnele eelnõu propageerijale nina peale visatud, et võite kogu täiega Eestisse kerida.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Muidugi on lihtsa maksumudeli puhul kerge näha, kui palju majanduslik ebavõrdsus suureneb või väheneb, kui ühtset maksumäära langetada või maksuvaba piiri tõsta. Näiteks on meil lihtne näha, et maksuprotsendi alandamine paari protsendipunkti võrra suurendaks ebavõrdsust samuti vähemalt paari protsendi võrra ja et maksuvaba piiri tõstmine jälle vähendaks majanduslikku ebavõrdsust. Ebavõrdsuse suurenemist riigis peetakse aga tänapäeva poliitökonoomia põhivooludes majandussüsteemi reformimise ebaõnnestumise, riigi suurema banaanistumise tunnuseks.
Arvatakse, et ebavõrdsus tingib seda, et elanikkonna üldine harituse tase ning eriti sotsiaalkapital käib alla ja tõmbab edaspidi allapoole ka riigi usaldusväärsuse ning majanduse.
Meie praeguste maksuvabastuste juures on suurimaks dissonantsiks see, et investeeringute (hoiustamise) maksuvabastus kehtib ainult ettevõtetele, aga mitte lihtinimestele (kodumajapidamisele).
Suur Peeter või Aadu saavad oma või välispartnerite investeeringud keerata maksuvabastuseks, aga kohalik väike Juhan või Peeter, kes hoiustab, seda oma palgakese pealt ilma tulumaksu maksmata teha ei saa.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 27 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele