Tallinna haljastuse arengukava copy-paste?iga?

Hiljuti ilmus internetti Tallinna linnavolikogu 3. märtsist 2005 pärinev määrus nr 17 linna haljastuse arengukava kinnitamiseks koos kavaga. Lisades juurde fakti, et valitseva koalitsiooni leppes on kõva sõnana kirjas kohustus iga raiutud puu asemel viis uut istutada, tundub haljastuse tulevik meie linnas ju päikeseline.

Uue arengukava kohta tuleb esile tuua kolm üldist tähelepanekut. Nimelt kuskil ei ole kirjas, et põhieesmärk peab olema elukeskkonna parandamine linnas, mis meie arvates on primaarne. Teiseks ei peetagi probleemiks, et linna keskosas vähenevad pidevalt puude kasvukohad ja halvenevad kasvutingimused, mis on pidevalt intensiivistuva autoliikluse surve tulemus. Kolmandaks, haljastusprobleemide seas ei mainita üldse kõrghaljastuse biomassi tähtsust (vähesust) linnas kõige efektiivsema mikrokliima parandajana ja välisõhu puhastajana.

Sellega on jälle lõdva randmega mööda mindud juba 1988. aasta Tallinna keskkonnakaitse kontseptsioonis sõnastatud olulisest põhimõttest. Arengukavas on küll punkt tänavaäärsete haljastute seisundist, kuid puudub igasugune hinnang nende haljastute piisavuse, samuti nende biomassi suuruse kohta. Materjali esitus jätab mulje, et kesklinna linnaosas on õhusaaste, mis nüüd tekib juba üle 90% ulatuses autoliiklusest, vähendamiseks vajalik biomass justkui olemas.

Tegelikult on kesklinnas nimetamisväärne biomass olemas ainult skvääridel ja parkides, seega kaugel jalakäijate igapäevastest marsruutidest. Nimelt kõrghaljastuse saastet vähendav ja kliima mõju kompenseeriv (õhu niisutamine, varju pakkumine, tolmu neelamine) toime ulatub ainult mõnekümne meetri kaugusele. On hea, et magalalinnaosades kvartalite sees, s.o laste mängumaadel, veel leidub märkimisväärne kogus biomassi, kuid linna keskosas liigutakse ja elatakse pidevas saastepilves. Sellega on loodud täiesti petlik pilt olukorrast.

Ei ole peetud vajalikuks inventariseerida kogu linnale vajalikku koguhaljastust, vaid ainult haljasalade oma. Samas on selge, et lähtudes nii haljastuse dekoratiivsest kui ka ökoloogilisest aspektist, leidub linnale vajaliku tähtsusega haljastust veel mitmel pool mujal peale haljasalade ? eramaadel, tänavate ääres alleedena. Tulenevalt inventariseerimisest peaks kavandama meetmed haljastuse säilitamiseks ja lisandamiseks, nagu eramaade maamaksu ja hooldustööde kulu kompenseerimine.

Praegu ei ole arengukavas midagi ette nähtud tänava­haljastuse arendamiseks. Ei ole ka sõnagi lumetõrjel kasutatavate kemikaalide või tehnoloogia mõju vähendamise meetmetest. Nimetatud on vaid vajadust koostada linna rohelise võrgustiku arendamiseks puiesteede uuendamise programm. Paistab, et vaimuvaeva vähendamiseks on kasutatud ka copy-paste-meetodit aegunud tekstide taasesitamisel. Nt Kopli lahe äärne lasketiir segavat rohelise radiaali rajamist, tegelikult on rannaäärne ehituskeeluvöönd juba ammu elamuid täis ehitatud. Rannamäe tänava linnamüüriäärsed väheväärtuslikud ehitised pidavat katkestama vanalinna haljasvööndi ? tegelikult on ehitised ammu lammutatud ja oodatakse rohelist tuld linnamüüri külge ja asemele eksklusiivkorterite ehitamiseks. Tehakse tore ettepanek muuta Harjumäe äärsed ebatervislikud spordiväljakud haljas­alaks. Kuna praegu menetletavas Vabaduse väljaku detailplaneeringus on bastioni juurde kavandatud hoopis maa-alune parkla, mis meelitab linnakeskmesse täiendavaid autohulki ja õhusaastet, on see ettepanek toetust vääriv ja seda tuleks detailplaneeringus arvestada.

Puuduvad konkreetsed tähtajad seni veel säilinud haljasmaade reserveerimiseks või munitsipaliseerimiseks. Kuna maade täisehitamine toimub meil peadpööritavas tempos, on homme juba hilja, ja haljastuse arengukava ? olgu ta siis hea või halb ? kaotab mõtte.