Kortermajad krabavad laenu võtta

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esinaise Marit Otsingu sõnul annab kortermaja remondiks laenu enamik panku, kuid Hansapangas ja SEB Eesti Ühispangas on välja töötatud spetsiaalsed laenutooted. Lisaks tavapärasele korterelamu laenule on Hansapangal säästu- ja Ühispangal energialaen: osa tagasimaksest tuleb hilisema soojakulude säästu arvelt.

Säästulaenu saamiseks tuleb teha energiaaudit, mis näitab ära elamu tehnilise seisukorra ja võimalused elamu täielikuks renoveerimiseks. Säästulaenu summa võib olla tavalisest suurem ning tagasimakse periood 10 aasta asemel 15 aastat. Hästi informeeritud ühistud on Hansapanga korterelamu laenu müügijuht Janis Pugri sõnul kasutanud lisaks pangalaenule ka KredExi 10%-list renoveerimistoetust. Paraku jagub KredExi toetust vaid vähestele.

Viimased kolm aastat on Tallinna linn EKÜL-i kaasabil eraldanud korteriühistutele maja remondiks intressitoetust. Vähempakkumiskonkursi korras jagab linn pankadele teatud summa, tänu millele saab vähendada ühistute laenuintresse. 2005. aastal oli see summa 3 miljonit krooni ja soodsama intressiga laenu sai Pugri hinnangul ca 50 kortermaja. ?Aasta alguses on korteriühistud valvel, et sellest osa saada. Sel aastal võeti niimoodi laenu 60 miljonit,? märgib Marit Otsing.

Erinevalt eraisiku kodulaenust pole korterelamu laenu saamiseks vaja hinnata selle turuväärtust ega seada kinnisvaratagatist. Pugri sõnutsi on Hansapank püüdnud jõuda selleni, et vaja oleks ka võimalikult vähe dokumente. Laenu saamiseks Ühispangast peab korteriühistu liikmete kuue kuu keskmine võlgnevus ühistu suhtes olema alla 10%, Hansapangas alla 20%, samuti ei tohi olla ühistul olulisi võlgnevusi kommunaalteenuste pakkujate ees.

Janis Pugri ütleb, et Eesti korteriühistute liikmete maksekäitumine on väga hea ning 95% laenutaotlusi saab positiivse lahenduse. Korteriühistute hulgas on Hansapangal 830 klienti ja hetkel pole ühtegi võlgnevust. ?Tavaliselt maksekäitumine laenu kasutades paraneb ? inimesed näevad, kuhu nende raha läheb,? seletab Pugri.

Korterelamu laenu intressid varieeruvad, enamasti jäävad need vahemikku 4 ? 5%. ?Kui ühistu on hästi majandanud, on laenutingimused paremad,? kinnitab Pugri. Eralaenudega ühtmoodi madal ei saa kortermaja laen olla seetõttu, et puudub tagatis, lepinguni jõudmine on töömahukam ning ei ole sellist mastaabiefekti nagu eralaenude puhul.

SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni asedirektor Riho Undi ütlusel on laenusumma peamiseks piiriks korteriühistu elanike tagasimaksevõime. ? Kindlasti on juba väga suur tagasimakse, kui see tuleb üle 20 krooni ruutmeetri kohta. Tavaliselt lisandub sellele summale ka kommunaalkulu, mis ei kao kuhugi, kuigi renoveerimise järgselt võib väheneda,? tõdeb Unt.

Praeguseks on laenu võtnud ca 10% korteriühistutest, kuid endiselt eelistavad paljud asju vähehaaval ja ilma laenuta teha, eriti maa-asulates ja väikelinnades, kus küsitakse laenu eelkõige üksikute tööde tegemiseks. ?Laenu võtmine läheb järjest populaarsemaks, sest pidevalt väheneb hirm, et mis must saab, kui mu korter panti läheb. Varem oli see hirm põhiline takistus,? kinnitab Otsing. ?Kuna ehitus kallineb, on odavam täna laenu võtta ja kõik korda teha kui kümne aasta jooksul tasapisi asju korrastada.? Kui 2000. aastate alguses tehti laenu abil pigem hädapäraseid töid nagu katuseaukude parandamine, siis täna lähevad osad ühistud Otsingu sõnul juba teisele ringile ning korrastavad ja ehitavad laenu abil ka majaümbrust.

Põhiline probleem laenu võtmisel on Otsingu hinnangul kokkuleppele jõudmine: kui pooled majaelanikest on pensionärid, siis pole neil sageli huvi tulevikku investeerida. Nooremad inimesed näevad korterit kui omandit, mille turuväärtus tänu renoveerimisele kasvab. Nii Pugri kui Undi sõnul on suurimaks probleemiks tänane ehitusturg, sest tavaliselt ei saa ühistud kõrvetada mitte laenu võttes, vaid ehitustöödega.

Tallinnas eestiaegses majas Pärnu mnt 122 asuv korteriühistu võttis eelmisel aastal Ühispangast viieks aastaks 464 000 krooni laenu fassaadi renoveerimiseks. 26 korteriga ühistu omafinantseering oli sealjuures 105 000 krooni. Varem inetult hall, osaliselt mahatulnud krohvi- ja värvikihiga ning Aerocist pealeehitusega maja rõõmustab elanikke korraliku soojustuse ja kenade kollaste seintega. Pealeehituse osa remondi maksis kinni selle ehitanud firma.

?Kõigepealt lasime ühel TTÜ spetsialistil hinnata, kui palju soojustust on majale vaja,? räägib ühistu juhatuse liige Anton Klaus. ?Soojakulud vähenesid pärast remonti 1/3 võrra.? Klausi sõnul oli kõige keerulisem saada võlgnevuste protsent alla kümne, muidu sujus laenuvõtmine hästi. Probleem tekkis hoopis tähtaegu ületanud ehitajaga, kes trahvi asemel majas tasuta lisatöid tegi.