Korteriehitusel suurim kasum

Kas näete elamuehituses suuremaid kasumeid? Kindlasti on suurimad marginaalid arendustegevuses, eriti korteriehituse valdkonnas. NCC eesmärgiks on, et 2006. aastal oleks korterite ehitamine käibest üle 60%. Planeerime alustada 400 korteri ehitust.

Millised on marginaalid ehitusäris? Marginaalid sõltuvad projektist ja objekti asukohast. Ka sellest, mis ajal on projekti jaoks maa soetatud. Uutel kesklinna projektidel saame maaomanike hinnasoovidega arvestades valmis objekti marginaaliks 10%. Kesklinna projektid on üldjuhul suurema marginaaliga kui äärelinna projektid.

Milliseks prognoosite ehituste hinna kasvu? Ehitushinnad on stabiilselt tõusnud ? kuni 2003. aastani oli see veidi alla 4% aastas, 2004 oli see 8,6%. Seda aastat on raske ennustada. Kui alustasime märtsis Viimsis Tammeõue elamurajoonis ehitamist, oli seal elamutel üks hind. Praegu samasuguse maja hinda kalkuleerides on see tõusnud 7?8%. Kui aasta­numbritesse ümber panna, jääb see alla kümne protsendi.

Mis valdkonnas on oodata suurimat hinnatõusu? Ehitus koosneb 67% ulatuses materjali hinnast. Ehitusmaterjalitööstuses hakkavad ressursid lõppema. Tuleb valida, kas investeerida või hakata turgu mõjutama. Suurim mõjutaja on materjali hind. Meie jaoks on oluline hinnatõus tulnud ka alltöövõtjatelt. Esiteks on palgad tõusnud, teiseks kasvab nõudlus. Kui käed-jalad tööd täis, siis esitatakse kirvehindu. Kuna kedagi teist pole valida, tuleb töö ka kirvehindadega ära teha. Hindu tõstab ka ressursside ammendumine. Ehitussektoris olevate inimeste arv pole oluliselt suurenenud.

Kuidas hindate võõrtööjõu potentsiaali Eesti ehituses? Potentsiaal on, aga see ei sõltu ehitusettevõtetest vaid immigratsioonipoliitikast. 66 kutsekoolist tosinkond õpetab ehitust. Aastas tuleb 25 000?30 000 inimesega tööturule 500 inimest, seda pole palju. Samas on noored altimad vahetama elu- ja töökohta, paljud lähevad kohe pärast kooli välismaale. Praegu on enamik ehitajatest Eestis venekeelsed. Kindlasti aitaks sektorit, kui saaksime inimesi juurde, kuid see pole meie kätes. Meie objektidel on alltöövõtjatena olnud ka poolakaid.

Kuidas arhitektid mõjutavad kvaliteeti? Meie jaoks on arhitektid rohkem projekteerijad ? sinna kuulub arhitekti- ja muu tehniline töö. Jagan kõikide teiste ehitajate arvamust, et ühegi projekteerija tööga ei saa sada protsenti rahule jääda. Arhitektid on üle koormatud nagu ehitajadki ning kindlasti mõjutab see kvaliteeti.