Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õhkkonnaprobleemid võivad saada alguse juhist endast

    Kui juht näeb, et alluvad on rusutud ja masendunud, on oluline aeg maha võtta ja proovida mõista olukorda enne, kui valida edasitegutsemise viise.
    Rusutud õhkkond võib tuleneda otseselt või kaudselt juhist endast, mistõttu on oluline ?vaadata ka peeglisse, mitte vaid läbi klaasi? enne, kui hakata õhkkonna muutmiseks samme astuma.
    Õige tegutsemine saab toimuda olukorra adekvaatsel analüüsil. Et saada olukorrast aru, on vaja osata kuulata ja küsimusi esitada.
    Paraku ei ole küsimine ja kuulamine juhtide levinud käitumisviis. Juhid armastavad ise rääkida. Mõnikord küsitakse küll, kuid niimoodi, et ei saada vastust, saadakse pseudovastus või vastusest eemalepõiklemine.
    Arvatakse, et nii ollakse omalt poolt kõik teinud ? küsisin ju, kuid ei miskit.
    Siinkohal võib juht ärrituda meeskonna peale või mõelda välja mingid manipulatiivsed vahendid tuju tõstmiseks, näiteks põneva ürituse.
    Manipulatsiooni teel meeskonna meeleolu tõstmine on lühiajalise efektiga, sest see ei kõrvalda rusutuse tegelikku põhjust. Mõne aja pärast on olukord endine.
    Sellepärast on igal juhul oluline teada saada tegelik olukord. Kui meeleolu languse taga on juhi käitumine või juhi otsused, mida meeskond tunnetab ebaõiglasena, siis seda on sageli raske juhil teada saada. Mõttekas on kutsuda siis väljastpoolt organisatsiooni konsultant olukorda kaardistama.
    Põhjuseid meeleolu languseks võib olla teisigi, nt mõni meeskonnaliige, kes käitub meeskonda häirivalt.
    Sellise juhtumi puhul on juhil oluline mõista, et kui meeskonnaliige käitub pikemat aega häirivalt, siis on see ikkagi juhi töövaldkond.
    Mõnikord aga ei näe juht enda vastutust või ei oska midagi teha, kuigi meeskond ootab, et ta midagi ette võtaks.
    Juhi passiivsuse taga võib olla usk, et alluv on lootusetu ja et tema ei suuda teda muuta, ning lootus, et meeskonnaliikmed ise annavad töötajale tagasisidet ja kutsuvad ta korrale. Seda just juhtudel, kui töötaja käitumine ei ole seotud tööülesannetega, vaid puudutab meeskonnasisest suhtlemist. Juht käitub justkui meeskonnasisesed suhted ei kuuluks tema vastutusvaldkonda. Meeleolu languse võivad ka põhjustada ka töötingimused, millega töötajad ei ole rahul.
    Algselt saab rahulolematus alguse töötingimustest, kuid kui pärast seda, kui alluvad on murest juhile teada andnud, muutusi ei toimu või ei anta hoolival viisil teada, mille pärast ei saa midagi ette võtta, siis lisandub tunne, et juht neist ei hooli. Rõõmu puudus võib olla tingitud ka ületöötamisest. Sellisel juhul on vaja kas töö ümber korraldada või lihtsalt aeg maha võtta ja koos meeskonnaga midagi muud teha ? minna matkale, loodusesse, sportida, pidutseda. Kui juht tegelikult tahab muutust meeskonnas saavutada, siis leiab ta selleks ka tee.
  • Hetkel kuum
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Kriisi asemel näevad ingelinvestorid võimalusi
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Putin: paigutame tuumarelvad Valgevenesse Täiendatud!
Venemaa viib Valgevenesse taktikalised tuumarelvad esimest korda pärast 1990. aastate keskpaika, vahendab Reuters Vladimir Putini öeldut.
Venemaa viib Valgevenesse taktikalised tuumarelvad esimest korda pärast 1990. aastate keskpaika, vahendab Reuters Vladimir Putini öeldut.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.