Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi Kinnisvara ASi sulgemist pole arutatud
Siiani on riigivalitsejate poolt Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) üle antud 98 objekti koguväärtuses 556 miljonit krooni. Selle eest on rahandusministeeriumil samas väärtuses aktsiaid. RKAS on investeerinud 622,9 miljonit krooni.
Nende näitajate alusel on ajakirjandus portreteerinud meid nii kasuminäljase äriühingu kui ka mõistliku majandajana. Kumb me siis oleme?
Võrreldes riigi kinnisvara isehaldamise vormiga on RKASil vähemalt neli põhimõttelist eelist: riigivalitseja saab tegeleda riigi valitsemise ja mitte majavalitsuse tööga; kinnisvara saab laenude abil kiiremini korda, kui eelarve võimaldaks; taastusremont on üürileandja kohustus ehk iga-aastased rahaküsimised eelarvest jäävad ära; tehniline kompetents ja vastutus koondub ühte kohta.
Muidugi osundati ka parendamist vajavatele asjaoludele. Nii märgib aruanne, et avalikus sektoris puudub ülevaade kinnisvara korrashoiu kuludest ja info RKASi tegevuse kohta on puudulik. Tekib küsimus, et kui riigikontrolli audit pigem toetab firma tegevust, miks siis on tehtud ettepanekuid isegi RKASi sulgemiseks?
Tähelepanuväärne on, et kõik büroopinna kasutamise kallinemist põhjustavad komponendid on süsteemisisene kulu, mis ühel hetkel tuleb maksumaksjal nagunii kinni maksta. Süsteemivälised kulud on objekti ülalpidamiskulud, mis on igal (büroo)pinnal: objekti haldus, tehnohooldus, heakord, energia, omanikukohustused. Keskmine ülalpidamiskulu RKASi büroopindade haldamisel on pidevalt vähenenud. Seejuures on arvesse võtmata halduskulu, mis kajastub üldpalgakulus. Siin ongi riigi reaalne võit.
Jääb küsimus, et kui kõik on nii nagu kirjas, siis miks on RKASi asutamisel seatud eesmärk ? vabastada riigivalitseja majavalitseja staatusest ? ikkagi täitmata. Siiani toimus kinnisvara üleandmine aktsiakapitali mitterahalise sissemakse teel. Nüüd oleme üle minemas variandile, kus riigivalitseja loovutab ajutiselt omandi hoonestusõiguse ja RKAS tekitab hoonestusõiguste tasu maksmisega riigieelarvesse reaalse rahavoo. Selles osas käivad läbirääkimised justiitsministeeriumiga.
RKASi sulgemise varianti ei ole nõukogus arutatud. Riigikontrolli auditile vastuseks koostatud juhatuse ettepanekud kiitis RKASi nõukogu mööndusteta heaks.
Autor: Tiit Ottis