Aegade sidemeis kaunis kodu

Lõuna-Eesti maastikes on palju salapära ? iga metsatuka või mäekünka tagant avaneb looduse meistriteos, millest igaüks pürib kas kümne, saja või tuhande parema hulka, sõltuvalt hindaja meeleolust. Hingematvalt kaunid vaated liigutavad igaühe ilumeelt, soovi ikka ja jälle neid endasse ahmida.

?Ma tahaksin siin palju rohkem olla, aga töö tahab pealinnas tegemist,? ütleb Disain Digesto direktor Erki Saar ja pöörab oma pilgu kodutalu õuelt kaugusesse. Kuue aastaga on mees Otepää külje all mäekünkal asuvast oma vanavanemate 1870ndatest pärit rehielamust loonud aegade sidet tugevdades uue ilme ja avaramate vaadetega mõnusa kodu. Maja on selle ajaga muutunud elamiskõlblikuks kogu oma ulatuses ning suuremate akende ja terrassidega punase kuue saanud ? mistõttu võib teda juba kaugemalt põlispuude vahelt märgata.

Tundub, et pererahvale meeldib ka maastiku kujundamine. Nende kodu ümbrus on tundmatuseni muutunud. Peremehe sõnul on palju puid maha võetud, aga veel rohkem asemele istutatud. Nüüd on vaated avanenud, muruplatsid suurenenud, lilleaed kasvanud. Vanale kolhoosilaudale õiget funktsiooni leidmata, laskis Saksamaal majandust õppinud Erki Saar selle lammutada. All orus on tal plaanis tiike ühendada üheks, suuremaks veekoguks.

Pere kolm koera ? bernhardiin, basset hound ja lõuna-vene lambakoer ? mõnulevad oma veesilmadeni ulatuval maa-alal. Õunapuuaed neid eriti ei tõmba, küll aga rõõmustavad nad külaliste tuleku üle ja osaleksid alati seltskondlikus vestluses, kui vaid lubataks.

Arvatavasti elasid majaperemehe kaimud siinmail väga ammu, sest ükskord nurmel jalutades avastas Erki Saar väga vana vettandva kaevu, mis viitab varajasemale elupaigale, sest niisama keset põlde keegi kaevu ju ei kaeva.

Ehitustööde käigus on tal elamises õnnestunud erilist hõngu säilitada. Ehk sellepärast, et kõik, mis vääris, jäi alles või seepärast, et esialgu elasid nad terve perega katusekambris ja õppisid hoone hingeelu tundma.

Maja sisemuses on palju muutunud ja juurde tulnud, aga võõras seda ei tajugi, kus lõpeb vana ja algab uus. Kõik tundub nii loomulik, kuigi siseviimistluses on ka kaasaegseid materjale kasutatud.

Näiteks suure, mõnusateks ?osadeks? jagatud elutoa põrand on kaetud tumeda, kriimulist õlitatud laudpõrandat meenutava vastupidava tehismaterjaliga. Samasuguse heledamat värvi katte on saanud köögi põrand. ?Koerte pärast on niisugune valik paratamatu,? selgitab majaperemees. ?Vahel laseme neid ka tuppa.?

Suure toa juurdeehituse osas on pikk laia mõnusa lesoga soemüür, mis on laotud ümbruskonna tellisemeistrite valmistatud arhailistest ahjukividest. Esmapilgul ei saagi aru, et tegemist on uue asjaga. Uus on majas ka stiilse kujundusega saun.

Kuna pererahvas on oma igapäevatöös seotud tapeetide, vaipade, kardinate jm sisekujunduselementidega, siis on nad neid ka oma kodus väga huvitavalt rakendanud. Näiteks maitsekad disaintapeedid mõjuvad nii olemuslikult, justkui selle maja jaoks loodud. Sama lugu on vanaaegse pehme mööbli kangavalikuga ? näiteks juugenddiivan on saanud ajastule iseloomuliku katteriide. Muide, uuemad mööbliesemed on kõik kodumaist päritolu.

Igal sammul on tunda, et siin austatakse kõiki pereliikmeid. Majas on palju mõnusaid üksiolemise nurgakesi, kus saab omaette raamatut lugeda, muusikat kuulata, televiisorit vaadata või mängida.

Öeldakse, et köök on kodu süda. Ka Saarte juurde kogunevad külalised sageli just maailmaasju arutama. Pealegi meeldib majaperemehele süüa teha ja sõpru kostitada. Nii suures majas ja kaunis aias jätkub ruumi paljudele.

Autor: Tiina Kolk