Euroopa Liidu liikmesriiki müüdud kauba kohalejõudmist peab tõestama müüja

Seekord on juhtunud see, mille eest enne ja pärast ELiga liitumist ettevõtjaid hoiatatud sai: Euroopa Liidu riikidesse kauba müümisel peate teie tõestama, et kaup sinna tegelikult kohale jõudis, ja piiride puudumise tõttu liidu riikide vahel võib see keeruliseks kujuneda. Keeruliste asjade lahendamine aga taandub tihti asjaosaliste suhtumisele.

Nii esitas ettevõtja kohalikule maksuametile kõik nende poolt nõutud dokumendid, isegi raamatupidamise sise-eeskirjad ja kontoplaani. Nendega oli kõik korras, aga maksuamet nõudis seepeale tõestust, et kaup tõesti Eestist sinna jõudis.

ELi riikide maksuametid on ühendatud ühtsesse süsteemi, mis võimaldab kontrollida, kas ostjad on oma kodumaal käibemaksukohustuslased ja kas nad on väidetavalt toimunud käivet deklareerinud. Kui seda võimalust ei kasutata, siis milleks üldse kogu see värk? Kliendid saatsid meie maksuametile faksid, millel on kirjas kauba toimetamise viis: autoga, auto liik ja auto number. Ei piisavat. Samas aga ei oska või taha maksuametnikud ettevõtjale öelda, mis oleks nende jaoks piisav tõend. Sellises olukorras tuleks saata oma piirkondlikule tolli- ja maksukeskuse direktorile (neid keskusi on Eestis neli, iga põhiilmakaare jaoks üks) kirjalik (paberil, mitte e-postiga) järelepärimine: kuidas peaks tõendama kauba kohalejõudmist teise Euroopa Liidu liikmesriiki nii, et ametnikud seda tõendatuks loeks.

Sellisele kirjale ei saa direktor vastata, et ma ei oska öelda kuidas, aga nii, nagu teie seda teete, ei ole piisav.

Tegemist on eriti väikeettevõtjate jaoks väga olulise küsimusega, millele maksu- ja tolliamet oleks pidanud juba enne 2004. aasta 1. maid vastuse välja mõtlema. Kuidas seda ikkagi teha? Võtta kauba kohalejõudmine videosse või teha sellest pilte? Aga neid on tänapäeval lihtne suvalistest kaadritest kokku monteerida. Tunnistajate ütlustega? Nn ametlikku paberit ei ole ju seal kedagi välja andmas ja ma kahtlen tõsiselt, kas mõni kohalik ametnik läheks ettevõtja kutse peale kauba päralejõudmist tunnistama.

Antud juhul on tegemist Euroopa mõttes kaduvväikeste asjadega ja meie ametnike reaktsioon ei ole mõõtkava arvestades päris adekvaatne. Rongitäite kohalejõudmist on võimalik ilmselt alati ja üsna üheselt tõestada, kui müüdud asja mõõtmed on aga meeter korda kaks korda kaks, mida teha siis?

Kuna olukorrad, kuidas kaup välja viiakse, on erinevad ning lähtuda tuleks konkreetsest olukorrast, ei ole tõendite puhul konkreetset dokumentide loetelu kehtestatud.

Näiteks juhul, kui kauba viib müüja ise teise liikmesriiki, siis on võimalik seda tõendada veo- ning veokindlustus dokumentidega ning kauba üleandmis- ja vastuvõtuaktiga, kust on näha kauba vastuvõtt teises liikmesriigis.

Probleemsem on tõendamine juhul, kui kauba üleandmine ostjale toimub Eestis. Sellisel juhul peab müüja veenduma, et see kaup ka teise liikmesriiki viiakse. Soovitame maksumaksjatel võimalikult palju saada tõendeid kauba viimise kohta teise liikmesriiki ? võtta kauba vastuvõtjalt tõendus selle kohta, et kaup viiakse teise liikmesriiki. Tõendil peaks olema kirjas, millise transpordivahendiga ning millal kaup Eestist välja läheb. Müüja peaks veenduma selles, et ostja on sama isik, kellele ta arve väljastab. Kauba viimine sadamasse, ei tõenda veel kauba viimist teise liikmesriiki, rahvusvahelistes vetes võib kaup kaotada ühenduse kauba staatuse ning võidakse edasi müüa mujale kui ELi.