Vello Saar: sanatooriumi bussijuhist firmajuhiks

Värska Sanatooriumil on olnud raskeid aegu, millest oleme üle saanud ja tahaks loota, et paremad ajad on ees. Logistikaprobleemid ja transport on kindlasti Põlvamaal tegutsejale arvestatav kuluartikkel, eriti veel Põlvamaa äärealal Värskas. Aga see ongi üks ja igavene ääremaa probleem. Teisalt, samasuguse kompleksi võib tõesti ehitada ka kuhugi Tallinna külje alla, kuid seal puudub see ressurss looduse, mineraalvete ja ravimuda näol, mis meil on siin Värskas kasutada. Selles osas on meil teatud eelised.

Kui mõned aastad tagasi oli kaugus suurtest keskustest meie jaoks suur probleem, siis nüüdseks oleme suutnud selle pöörata enda plussiks. See on võtnud aastaid, aga meie sõnum hakkab pärale jõudma ? kutsume inimesi meile just seepärast, et asume eemal suurtest keskustest. Meil on ilus ja puhas loodus nii nagu kogu Põlvamaal.

Kui asja veel laiemalt vaadata, siis potentsiaalne turg Venemaa on kohe kõrval. Oleme tasapisi ka sinna liikumas, et suurendada lähisnaabri osa välisklientide hulgas. Praegu on meil juba päris palju kliente Moskvast ning nad on välisklientidest soomlaste järel teisel kohal. Nii et ka sellest vaatevinklist vaadates on meie asukoht hea.

Aasta-aastalt on inimeste suhtumine ettevõtjatesse paranenud ja saadakse aru, et läbi ettevõtluse tekib töökohti, läbi töökohtade elatusvõimalusi. Ma ei saa küll oma suhteliselt pika karjääri järel öelda, et oleksin adunud vaenulikku suhtumist.

Võib küll nii öelda, sest ma pole karjääri planeerinud. Värska Sanatoorium alustas tegevust 1980. Mina tulin tööle 1983 ja esimene koht oli bussijuht. Enne seda töötasin Võhandu sovhoosis mehhaniseerimisosakonna juhatajana. Võib-olla mingi sisetunne ütles, et uues ettevõttes on võimalused paremad ja kui nüüd vaatame, mis seis on põllumajandussektoris ning kuhu on liikunud turismi ja terviseedenduse pool, siis saan küll oma sisetunnet väga õigeks pidada.

Inseneri eriala annab palju võimalusi ja kui ennast pidevalt täiendada ning juurde õppida, siis ma ei näe vastuolu selles, et tehnilise eriala inimesest kasvab välja juht.

Ei oska teiste eest rääkida, kuid arvan, et niinimetatud marssalikepike on kaasa antud enamikule.

Kui 1993. aasta 12. aprillil vastutuse enda õlule pidin võtma, mul päris õiget ettekujutust sanatooriumi arengu osas polnud. Sanatoorium oli olnud mitu kuud suletud, küll ajutiselt. Esimeseks eesmärgiks oli sanatooriumi taaskäivitamine. Juba aprilli lõpus tegime uksed lahti ja võtsime vastu esimesed kaheksa külastajat. Voodikohti oli siis 96. Nüüd on kohti 165 ja väike järjekord ka ukse taga.

Iga situatsioon on erinev ja ka nende lahenduskäigud on erinevad. Mingil hetkel 1990. aastatel oli aeg selline, et juht pidi olema stiililt rohkem autoritaarne ja ütlema, kuidas ja mida tuleb teha. Täna on aga minu arvates edu võtmeks meeskonnatöö. Tänu heale meeskonnatööle Värska Sanatooriumis võib öelda, et aastatega on juhataja töö läinud kergemaks. Vastutust jagada on alati meeldiv, kui on kellegagi jagada.

Mis puudutab spetsialistide saamist, kas arstide või keskastme meditsiinitöötajate näol, siis siin hakkavad probleemid pigem teravnema, kui lahenema. Inimestel on tekkinud võimalused minna praktiseerima väljapoole Eestit, kus eelkõige makstakse töö eest paremat tasu ja see ei jäta puudutamata ka meid. Samas toateenija või koristaja amet on kergesti ja kohapeal õpitav.

Arvan, et sanatooriumi tuntakse ja teatakse, kuid selle juhti vist mitte eriti. Usun ka, et vähesed teavad, millega ja kuidas me tervist kosutame.

Iga uue asja algatamisel tuleb ettevõtjal riske võtta. Uus projekt Värska tervisevee keskuse näol sai alguse paar-kolm aastat tagasi. Tänaseks on ettevalmistus ümber saamas, seejärel alustame ehitustegevusega. Tervisevee keskuse rajamiseks annab julgust ka see, et tugevaks toetajaks on olnud kohalik omavalitsus. Teisalt saab hea äriplaani ning korraliku töössesuhtumisega riske paljuski maandada.

EKE Invest suurendas osalust 7-8 aastat tagasi. Kuid vaatame ajalukku ? kolhoosidevaheline sanatoorium moodustati Värskas 1972. EKE Investi eelkäija, kolhoosidevahelisi ehituskontoreid koondav Eesti Kolhoosiehitus oli juba sel ajal sanatooriumi osanike seas. Üheksakümnendate aastate keskel, kui Värska Sanatooriumil ei läinud veel hästi, sain müüa ainult usaldust ja nägemust arengu kohta, kuid küllap EKE Investi juhid oskasid aastate eest olukorda õigesti hinnata ja loodan, et nad ei ole pettunud.

On asju ja tegemisi, mida planeerin kuni pool aastat ette, kuid kiiresti muutuvas ajas väga pikki plaane ei koosta. Kahe nädala tegevused on aga kindlasti ette planeeritud.

Ausust, analüüsivõimet, argumenteerimisoskust. Peab oskama ka kaotada, kui enamus otsustab teisiti kui mina.

Eelkõige rahulolev klient. Kuna olen üks omanikest, siis ka sanatooriumi jätkusuutlik areng.

Välja on kujunenud, et vähemalt kord aastas täiendan end koolitusfirmas. Väga oluliseks on aga minu jaoks muutunud töötamine minu igapäevatööks vajaliku erialase kirjandusega.

Kindlasti mitte nn pehmeid erialasid. Inseneri ja arsti kutse toovad leiva lauale ja ka või leivale.

Raskeimaks on kindlasti aastate eest otsus asuda sanatooriumi juhtima. Täna võib seda pidada ka suurimaks kordaminekuks. Minu jaoks on väga rasked personaliga seotud otsuste tegemised, nende taga on inimesed ja väikeses kohas on kogu see temaatika iseäranis hell.

Kuna sanatooriumi arendamiseks on veel väga palju ära teha, siis praegu küll ei mõtle ametivahetuse peale. Kui aga tekib vajadus, siis arvan, et Värskas on võimalik pere ülalpidamiseks tööd leida.

Olen eas, kus väga suuri pöördeid enam ette võtta pole mõistlik. Arvatavasti olen jätkuvalt Värska Sanatooriumi osanik ning võimalik, et ka igapäevast leiba teenin sanatooriumis. Ma ei jaga seisukohta, et paljud töökohad kaunistavad inimest, kuigi need võivad olla kasulikud inimesele endale. Värska Sanatoorium areneb pidevalt, nii ei saa ka tekkida motivatsioonipuudust ja olukorda, et vaja on hakata otsima uusi väljakutseid.

Vello Saar on hea näide sellest, kuidas inimene areneb koos tööga. Tema karjääri võib pidada väga edukaks. Sest vaatame Värska asukohta ja kaugust Tallinnast ? ega seal majandusinimesi väga jalaga segada ei ole.

Ta on aastatega palju juurde õppinud. Oskab oma vigu parandada ja edaspidi vältida.

Vello Saarest peetakse lugu, ka koduvallas. Ta on osanud küllaltki hästi hakkama saada. Ehitab eramaja ja teeb sealgi töid poolenisti ise, eks eramu juures on ju alati midagi teha.

Tunnen teda ligi kümme aastat. Telefonis suhtleme nii korra nädalas, silmast silma kohtume ehk kord kuus. Vello Saar on töökas ja toimekas inimene.