Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tühja sest SMSi saatmisest...
Kui ma 1997. aastal omale esimest mobiiltelefoni valisin, siis mõtlesin, et lühisõnumite ehk SMSide saatmine on mobiilil vist küll tarbetu funktsioon. Kes see ikka viitsib täht-haaval teksti telefoni sisestada, pealegi olid ilma SMSi saatmise võimaluseta telefonid toona ka odavamad. Ja kui keegi tõesti tahab mulle kirjutada, siis ka see odavam telefon suudab SMSi vastu ikka võtta, arutlesin toona tuttava mobiilimüüjaga. Lisaks oli siis veel aeg, mil Eesti mobiilioperaatorid veel lühisõnumeid ei vahetanud. EMT kliendiga ei saanuks ma Radiolinja või Q GSMi võrku kasutavate tuttavatega niikuinii SMSe vahetada
Aga valisin lõpuks siiski lisaks lühisõnumite lugemisele ka neid saata võimaldava mudeli. Toonased arutluskäigud tunduvad täna raskesti mõistetavad. SMSid on saanud osaks igapäevaelus. Kuigi on kindlasti palju telefoniomanikke, kes pole siiani mobiililt ühtegi SMSi saatnud. Telefon on ju rääkimiseks ? nagu saja aasta eest.
Siiski pole mobiil ainult rääkimiseks, mõelgem telefonis olevatele mängudele, kalendrile, kalkulaatorile, ka veebibrauserile, digikaamerale jne. Mõnikord mõtlen, et võib-olla ühte järgmist uut mobiili kavandades unustatakse Nokias või Samsungis rääkimise võimalus sinna kogemata üldse lisamata... Sest tõesti, telefonist saab üha rohkem meelelahutuse ja kõikvõimaliku suhtluse vahend. Rääkimine on vaid üks võimalus, kuidas telefoni abil sõbraga suhelda.
Juba on uutesse telefonidesse kolinud ka arvutitest tuttavad tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogrammid, internetilehitseja, kiirsuhtlustarkvara MSN. Peagi lisanduvad videokõned, teleuudised, muusikapalade äratundmise lahendused jpm, veendusin mõne nädala eest Singapuris suurel mobiilsidemessil.