Elektriprojekti õnnestumisel mängib koostöö tellijaga tähtsat rolli

?Kui tellija läheb projekteerija juurde, siis peaks tal olema enam-vähem teada, mis koormuseid ta vajab, mida ja kus ta näha tahab, mingi kondikava peaks olema,? soovitab elektritöödega tegeleva OÜ Elin Saare juhataja Peeter Kilter.

?Kõige parem on projekti teha tellijale, kes teab, mida ta tahab. Kui tellija ütleb, et siin ruumis peab valge olema ja pärast küsib, miks siin nii valge on, siis on raske koostööd teha,? ütleb Margus Leoste.

Et end teemaga paremini kurssi viia, soovitab Leos­te lugeda raamatut ?Ela­mute elektri­pai­galdised? või muretseda standardikeskusest standard EVS 811:2002, mis on praegu küll muutmisel. ?See dokument kirjeldab üsna täpselt, mis ühes elektriprojektis peab sisalduma,? ütleb Leoste. End ebakindlalt tundes on alati võimalus võtta projekti tellimiseks konsultant.

Kui tellija on oma vajadused määratlenud, siis keskmise eramu projekt peab Leoste sõnul valmima nädalaga. ?Tavaliselt tellija ei määratle täpselt, mida ta tahab ja tuleb teha mitu versiooni, mis võtab 3?4 nädalat aega,? tõdeb Leoste. Keskmise eramu tugev- ja nõrkvooluprojekti hinnaks ütleb Leoste olevat 16 000 krooni pluss käibemaks.

Mait Soost, kes tellis FIE-lt elektriprojekti suvilast ümber ehitatud kahekordsele majale, ütleb, et projekti valmimine võttis aega paar nädalat ja läks maksma 3000 krooni.

Oma kogemusest teab ta, et elektriprojekti tellides peab teadma oma soove ja vajadusi alates valgustusest kuni pistikupesade asukohani. ?Kui seda ei tea, siis kannatad eelkõige ise,? kinnitab Soost.

Eestis levinud elektri projekteerimist puudutava probleemina nimetab Margus Leoste asjaolu, et hoone suurus ja projekteerimisfirma suurus ei ole alati kooskõlas. ?Näiteks 10 000 m2 suurust hoonet ei suuda projekteerida üks inimene. Ning ? tugevvoolu, nõrkvoolu ja automaatika osasid peaksid projekteerima eri inimesed,? selgitab Leoste. Üks inimene seda üldjuhul kvaliteetselt teha ei suuda.

Veel on Leoste sõnutsi tavaline, et elektri projekteerimisel ei arvestata ehituse või sisustuse teiste külgedega. ?Näiteks valguse projekteerimisel peab teadma ka seda, mis värvi on seinad, lagi ja põrand. See on väga oluline valguse arvutamisel,? selgitab Leoste. Ka tegematajätmised on probleem ? tööprojekti järgi peab saama elektritöid teha, aga kui näiteks sekundaarskeemid on tegemata, ei saa teha valmis elektrikilpi.

?Kõige sagedasem probleem on see, et projekt ei klapi tegelikkusega,? jagab Peeter Kilter oma kogemust. See tähendab, et projekteerija ja tellija ei ole omavahel kõiki asju läbi rääkinud, mistõttu projekti järgi tööd alustades tuleb ette mitmesuguseid probleeme. ?See on pigem reegel kui erand. Minu praktikas on olnud vaid kaks objekti, Hansapanga ja Ühispanga majad, kus projektid olid veatud,? räägib Kilter.

?Kord oli isegi selline juhus, kus ühe laua taga istusid kaks projekteerijat ? üks projekteeris majale kütet ja veevarustust, teine elektrit. Nad joonistasid rahumeeli elektrikilbi ja tuletõrje veevõtukoha samale kohale,? meenutab Kilter. Kõige närvesöövam on Kiltri meelest aga see, et veel ehituse ajal tehakse projektides muudatusi.