Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elektriprojekti õnnestumisel mängib koostöö tellijaga tähtsat rolli

    Uute hoonete elektriprojekti tellib üldjuhul kas arhitekt, projektijuhtimisfirma või suurem ehitusfirma. Erijuhtudel on tellijaks elektritööde tegija. ?Vanade hoonete puhul, mille elektripaigaldis on moraalselt või füüsiliselt vananenud, võib projekti tellijaks olla ka hoone omanik,? ütleb projekteerimisfirma AS Contactus direktor Margus Leoste.
    Tellijal on valida, kas tellida põhiprojekt või tööprojekt. Põhiprojekt on peamine dokument ehituspakkumiste korraldamiseks, selle järgi on võimalik teha kuni 5% täpsusega hinnapakkumine, seal on määratletud kõik seadmed ja tavapärasest erinevad tööd.
    Tööprojekt koostatakse tööettevõtja tellimisel, lähtudes põhiprojektist. Tööprojekti järgi saab tööd teha mistahes elektrifirma. Leoste sõnul tehakse tavapäraselt tugevvoolu osas tööprojekt ning nõrkvoolu ja automaatika osas põhiprojekt.
    ?Kui tellija läheb projekteerija juurde, siis peaks tal olema enam-vähem teada, mis koormuseid ta vajab, mida ja kus ta näha tahab, mingi kondikava peaks olema,? soovitab elektritöödega tegeleva OÜ Elin Saare juhataja Peeter Kilter.
    ?Kõige parem on projekti teha tellijale, kes teab, mida ta tahab. Kui tellija ütleb, et siin ruumis peab valge olema ja pärast küsib, miks siin nii valge on, siis on raske koostööd teha,? ütleb Margus Leoste.
    Et end teemaga paremini kurssi viia, soovitab Leos­te lugeda raamatut ?Ela­mute elektri­pai­galdised? või muretseda standardikeskusest standard EVS 811:2002, mis on praegu küll muutmisel. ?See dokument kirjeldab üsna täpselt, mis ühes elektriprojektis peab sisalduma,? ütleb Leoste. End ebakindlalt tundes on alati võimalus võtta projekti tellimiseks konsultant.
    Kui tellija on oma vajadused määratlenud, siis keskmise eramu projekt peab Leoste sõnul valmima nädalaga. ?Tavaliselt tellija ei määratle täpselt, mida ta tahab ja tuleb teha mitu versiooni, mis võtab 3?4 nädalat aega,? tõdeb Leoste. Keskmise eramu tugev- ja nõrkvooluprojekti hinnaks ütleb Leoste olevat 16 000 krooni pluss käibemaks.
    Mait Soost, kes tellis FIE-lt elektriprojekti suvilast ümber ehitatud kahekordsele majale, ütleb, et projekti valmimine võttis aega paar nädalat ja läks maksma 3000 krooni.
    Oma kogemusest teab ta, et elektriprojekti tellides peab teadma oma soove ja vajadusi alates valgustusest kuni pistikupesade asukohani. ?Kui seda ei tea, siis kannatad eelkõige ise,? kinnitab Soost.
    Eestis levinud elektri projekteerimist puudutava probleemina nimetab Margus Leoste asjaolu, et hoone suurus ja projekteerimisfirma suurus ei ole alati kooskõlas. ?Näiteks 10 000 m2 suurust hoonet ei suuda projekteerida üks inimene. Ning ? tugevvoolu, nõrkvoolu ja automaatika osasid peaksid projekteerima eri inimesed,? selgitab Leoste. Üks inimene seda üldjuhul kvaliteetselt teha ei suuda.
    Veel on Leoste sõnutsi tavaline, et elektri projekteerimisel ei arvestata ehituse või sisustuse teiste külgedega. ?Näiteks valguse projekteerimisel peab teadma ka seda, mis värvi on seinad, lagi ja põrand. See on väga oluline valguse arvutamisel,? selgitab Leoste. Ka tegematajätmised on probleem ? tööprojekti järgi peab saama elektritöid teha, aga kui näiteks sekundaarskeemid on tegemata, ei saa teha valmis elektrikilpi.
    ?Kõige sagedasem probleem on see, et projekt ei klapi tegelikkusega,? jagab Peeter Kilter oma kogemust. See tähendab, et projekteerija ja tellija ei ole omavahel kõiki asju läbi rääkinud, mistõttu projekti järgi tööd alustades tuleb ette mitmesuguseid probleeme. ?See on pigem reegel kui erand. Minu praktikas on olnud vaid kaks objekti, Hansapanga ja Ühispanga majad, kus projektid olid veatud,? räägib Kilter.
    ?Kord oli isegi selline juhus, kus ühe laua taga istusid kaks projekteerijat ? üks projekteeris majale kütet ja veevarustust, teine elektrit. Nad joonistasid rahumeeli elektrikilbi ja tuletõrje veevõtukoha samale kohale,? meenutab Kilter. Kõige närvesöövam on Kiltri meelest aga see, et veel ehituse ajal tehakse projektides muudatusi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.