Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Enim rikkumisi endiselt kalapüügil

    Keskkonnainspektsioon on tänavu üheksa kuuga registreerinud 4222 keskkonnaalast õigusrikkumist, enim oli rikkumisi kalapüügil.

    Üle poolte rikkumistest ehk 2471 olid kalapüügieeskirjade rikkumised.
    Kalapüügirikkumiste arv on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga siiski märgatavalt vähenenud. Mullu registreeriti üheksa kuuga 3355 püügirikkumist.
    Metsanduse valdkonnas registreeriti kolmveerand aastaga 553 seaduserikkumist, sealhulgas 113 ebaseaduslikku raiet, mis on samuti tunduvalt vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Mullu samal perioodil olid vastavad näitajad 1093 ja 408.
    Tänu ebaseaduslikult raiutud puidu mahu vähenemisele on kahanenud ka keskkonnale tekitatud kahju suurus. Metsarikkumistega tekitati 14198232 krooni kahju, üldine keskkonnakahju suurus oli 15063950 krooni.
    Lisaks kalapüügi ja metsanduse valdkonnale fikseeriti suurem arv rikkumisi veel jäätmekäitluse ja veekaitse valdkonnas, kus oli vastavalt 405 ja 279 rikkumist. Ka viimatinimetatud valdkondades võib täheldada rikkumiste arvu vähenemist.
    Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Heiki Nurmsalu hinnangul on rikkumiste vähenemises suur osa järjest tõhusamal ja süsteemsemal kontrollil. ?Igapäevase järelevalve käigus teevad meie inspektorid ühtlasi ka väga vajalikku selgitus- ja kasvatustööd, mis aitab paljusid rikkumisi ära hoida,? lisas Nurmsalu.
    Üldist järelevalve ulatust näitab kontrollimiste arv. Suuremaid ja mahukamaid objekte (ettevõtted, kaitsealad, kalapüügipiirkonnad jm) on tänavu üheksa kuuga kontrollitud 7803, millele lisanduvad väiksemamahulised kontrollimised.
    Pakendiseaduse muudatused tõid tänavu suvel kaasa pakendikäitluse kontrolli vajaduse. Kokku avastati juulist septembrini müügiettevõtete kontrollimisel 220 rikkumist. Nõuete uudsust arvesse võttes piirduti esimeste rikkumiste puhul enamasti suulise hoiatusega. Pakendiseaduse nõuete kontroll on ka edaspidi üheks Keskkonnainspektsiooni prioriteetseks valdkonnaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Soovime edu võitluses “aatemeestega”
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tesla kaalub tehase loomist Kanadasse
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Väike-Maarja suurim maja leidis ostja
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.