• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 28.10.05, 17:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Enim rikkumisi endiselt kalapüügil

Keskkonnainspektsioon on tänavu üheksa kuuga registreerinud 4222 keskkonnaalast õigusrikkumist, enim oli rikkumisi kalapüügil.
Üle poolte rikkumistest ehk 2471 olid kalapüügieeskirjade rikkumised.
Kalapüügirikkumiste arv on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga siiski märgatavalt vähenenud. Mullu registreeriti üheksa kuuga 3355 püügirikkumist.
Metsanduse valdkonnas registreeriti kolmveerand aastaga 553 seaduserikkumist, sealhulgas 113 ebaseaduslikku raiet, mis on samuti tunduvalt vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Mullu samal perioodil olid vastavad näitajad 1093 ja 408.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tänu ebaseaduslikult raiutud puidu mahu vähenemisele on kahanenud ka keskkonnale tekitatud kahju suurus. Metsarikkumistega tekitati 14198232 krooni kahju, üldine keskkonnakahju suurus oli 15063950 krooni.
Lisaks kalapüügi ja metsanduse valdkonnale fikseeriti suurem arv rikkumisi veel jäätmekäitluse ja veekaitse valdkonnas, kus oli vastavalt 405 ja 279 rikkumist. Ka viimatinimetatud valdkondades võib täheldada rikkumiste arvu vähenemist.
Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Heiki Nurmsalu hinnangul on rikkumiste vähenemises suur osa järjest tõhusamal ja süsteemsemal kontrollil. ?Igapäevase järelevalve käigus teevad meie inspektorid ühtlasi ka väga vajalikku selgitus- ja kasvatustööd, mis aitab paljusid rikkumisi ära hoida,? lisas Nurmsalu.
Üldist järelevalve ulatust näitab kontrollimiste arv. Suuremaid ja mahukamaid objekte (ettevõtted, kaitsealad, kalapüügipiirkonnad jm) on tänavu üheksa kuuga kontrollitud 7803, millele lisanduvad väiksemamahulised kontrollimised.
Pakendiseaduse muudatused tõid tänavu suvel kaasa pakendikäitluse kontrolli vajaduse. Kokku avastati juulist septembrini müügiettevõtete kontrollimisel 220 rikkumist. Nõuete uudsust arvesse võttes piirduti esimeste rikkumiste puhul enamasti suulise hoiatusega. Pakendiseaduse nõuete kontroll on ka edaspidi üheks Keskkonnainspektsiooni prioriteetseks valdkonnaks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele