Lilleküla jalgpallistaadioni enamusosalus kuulub riigile, kuid käibemaksu ehitamiselt maksab ja saab tagasi hoopis jalgpalliklubi Flora.
Eesti Päevalehe andmetel käib kogu staadioni majandustegevus endiselt riigi osalusega aktsiaseltsist mööda.
Riik omandas selle aasta alguses enamusosaluse ehk 63 protsenti ASist Lilleküla Jalgpallistaadion.
Aktsiaseltsi põhimääruses on tegevusena ette nähtud staadioni haldamine ja arendamine, kuid seni pole riik seda teise poole ehk jalgpalliklubi vastuseisu tõttu teha suutnud, on Eesti Päevalehele kinnitatud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahandusministeerium kui aktsiate valitseja kinnitas pressiesindaja suu läbi, et ?me saame staadioni haldava ASi aktsionärina kinnitada, et aktsiaseltsil ei ole maksuprobleeme?. Võlga tõesti ilmselt pole, kui pole ka majandustegevust, mis on jäänud jalgpalliklubi kanda, kes endiselt on riigile mitu miljonit võlgu.
Majandustegevuse puudumisest võib aga saada probleem, kui hakatakse auditeerima seda, kuidas kajastub riigi 70,5 miljoni kroonine sissemakse riigi osalusega aktsiaseltsi bilansis, sest raha on ju kulutatud. Riigikontroll sellega tegeleda ei soovi, tuues põhjenduseks ettevõtte majandustegevuse puudumise.
Majandustegevuse jätmine ühe osaniku hooleks on veider, sest sellega jäetakse näiteks käibemaksutagastusest saadud tulu sellele osanikule, samas kui kahe osaniku vaheline leping näeb ette, et investeeringud staadionisse suurendavad ka jalgpalliklubi osalust aktsiaseltsis teise poole ehk riigi arvel.