• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi kroon on tänavu vaid kiratsenud

    Ajaleht Financial Times nimetas oma eilses artiklis Rootsi krooni Euroopa jeeniks.
    ?See, mis praegu toimub, on puhtalt tants intressi ümber,? lausus SEB Ühispanga valuutaturgude spetsialist Jaanus Jõgi. Rootsi keskpank on viimasel ajal pidevalt märku andnud, et ei kiirusta intresside tõstmisega, ja see on krooni allapoole surunud. ?Majandusnäitajad ei sunni hetkel rohkem intresse tõstma, oodatakse pidevat ja konkreetset paranemist igal rindel, inflatsioon ei pressi ka peale ja on keskpanga ootustele vastav,? selgitas Jõgi. ?Ei ole ühtegi asja, mis sunniks panka praegu intresse tõstma.?
    SEB panga peaökonomisti Klas Eklundi hinnangul ei ole tarvis fundamentaalnäitajate pärast muretseda. Riigil on väliskaubanduse ülejääk ja madal inflatsioon.
    ?Aga tundub, et valuutaturud juhinduvad lühiajaliste intresside erinevustest,? nentis Eklund. Kuna Rootsis on intressid praegu Euroopa ühed madalamad (baasintress on 1,5%), siis on see valuutat oluliselt nõrgestanud. Viimase kuu ajaga on see trend hoogustunud kahel põhjusel.
    Esiteks on Euroopa Keskpank hakanud andma agressiivsemaid signaale intresside tõstmise kohta. ?Kui Euroopa Keskpank tõstab intresse, siis Rootsi intressid paistavad nende kõrval veelgi madalamad. Seega ? intresside tõstmine Euroopa Keskpanga poolt suurendab raha hoidmise kulusid Rootsis,? lausus Eklund.
    Teiseks argumendiks on Rootsi krooni tehniline liikumine. Kroon on tehniliselt kukkunud läbi mitmest toetustasemest ning nüüd liigub ta n-ö kaardistamata alal.
    ?Rootsi kroon oli aastaid suhteliselt kitsas vahemikus,? rääkis Hansapanga valuutaturgude osakonna juht Art Lestberg. Kui kroon euro vastu 9,35 tasemest läbi läks, siis tõi see Lestbergi sõnul kaasa positsioonide ümberhindamisi ja käiku läks ka kahjumi piiramine (stop-loss order), kus positsioon müüakse automaatselt maha, kui hind jõuab investori määratud tasemeni.
    Rootsi kroon võib Lestbergi hinnangul tagasi tõusta sinna, kust ta kukkuma hakkas, ehk 9,35 kroonini euro suhtes. Aga pigem nõrgenemine jätkub ja poole aasta perspektiivis võiks näha 9,7?9,8 krooni taset. ?Tehniline pilt näitab kas stabiliseerumist või edasist nõrgenemist,? sõnas ta.
    Jõgi Ühispangast ootab Rootsi krooni tugevnemist. ?Praegu on Rootsi kroon ilmselgelt alahinnatud, võiks oluliselt tugevam olla,? märkis ta. ?Usun, et lähema 1?2 kuu perspektiivis võib saada veel paremat hinda, aga siis hakkavad intressid tõusma.? Rootsi krooni tugevnemise vastu oleks mõistlik end kindlustada. ?Ühe-kahe kuu jooksul sel suurt mõtet ei ole, sest ma ei usu, et sel ajal suur tugevnemine tuleb. Aga sealt edasi küll.? Lisaks on Rootsi börs näidanud viimasel ajal tugevust ning see nõrgendab valuutat.
    Rootsi SEB panga peaökonomisti Klas Eklundi sõnul teeb analüütikutele muret see, et paljud Rootsi firmad ei investeeri Rootsis või välismaal teenitud kasumit kodumaal. See jahutab Rootsi investeerimiskliimat. ?Me ei räägi ainult lühiajalistest intressimääradest. Võib-olla on see ajutine ja investeeringud Rootsi kasvavad järgmisel aastal. Kui seda ei juhtu, siis võetakse taas üles diskussioon Rootsi investeerimiskeskkonnast ning kas oleks pidanud euroreferendumil ikka ?jah? ütlema,? rääkis Eklund.
    2003. aasta referendumi eel pakkusid euro pooldajad, et väike valuuta võib suure kõrval sattuda kergesti spekulantide sihtmärgiks. Kuni tänaseni ei ole seda juhtunud, aga oktoobriga alanud langus on osalt spekulatiivse iseloomuga. Eklundi sõnul on rahaliidu eelisteks väiksemad arveldamiskulud, suurem koduturg ning kasvupotentsiaal.
    Teisalt on riskid seoses stabilisatsioonipoliitikaga. Praegu on Rootsil rohkem hoobasid monetaarpoliitikasse sekkumiseks. ?Rahapoliitilised instrumendid on rootslaste teha,? ütles Hansapanga valuutaturgude juht Art Lestberg.
    Rootsi keskpanga intressipoliitika on kingitus Rootsi ekspordifirmadele, kes on nõrga krooni näol saanud konkurentsieelise.
    ?Mida kauem selline olukord püsib, seda kasulikum on see eriti nendele firmadele, kes ekspordivad olulisi koguseid USA turule, näiteks Ericsson ja mõned paberitootjad. Kaotajad on muidugi suuremad importijad. Aga suures plaanis Rootsi ettevõtted võidavad nõrgast valuutast,? ütles Rootsi SEB panga peaökonomist Klas Eklund.
    Naaberriigis Soomes kurdab aga metsa- ja paberitööstus, et peab maailmaturul positsioonide hoidmiseks kahjumiga töötama, kuna Rootsi rivaalide hinnatasemega pole võimalik sammu pidada. ?Kogu Euroopas on praegu ülepakkumine. Sellest hoolimata suudavad Rootsi saetööstused kasumit teenida taoliste hindadega, mis meile tähendavad kahjumeid,? ütles hiljuti Kauppalehtile Soome saetööstuste keskorganisatsiooni juht Jukka-Pekka Ranta.
    Mitmed analüütikud Rootsis arvavad, et krooni nõrkuse üks põhjusi võib olla see, et ekspordifirmad ei vaheta enam oma tulusid Rootsi kroonidesse tagasi. Tulusid hoitakse valuutas, et kasutada seda võimaluse tekkides firmade ülesostmiseks ja investeeringuteks välismaale. Seda on tõlgendatud märgina Rootsi halvast investeerimiskliimast.
    Krooni nõrkus mõjutab ka aktsiate liikumist Stockholmi börsil. Mitmed Rootsi börsifirmad, nagu Atlas Copco, kellel on suured dollaritulud, konsolideerivad oma majandustulemused Rootsi kroonides. See mõjutab otseselt firmade majandustulemusi.
    Krooni nõrkusest kaotavad Rootsi tarbijad, eriti kui jõulupuhkus on plaanis välismaal veeta. Rootsi kroon on nõrgenenud peaaegu kõigi maailma valuutade suhtes, välja arvatud Zimbabwe dollar.
    Rootsi Ekspordinõukogu aga hoiatab, et krooni nõrkus võib pidurdada Rootsi firmade laiemist välismaale. ?Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis alles kavandavad teistesse riikidesse laienemist, tähendab krooni nõrgenemine kõrgeid asutamiskulusid,? ütles Rootsi Ekspordinõukogu peaökonomist Mauro Gozzo.
    Rootsi eksportivaid Eesti ettevõtjaid Rootsi krooni langev kurss ei heiduta, kinnitasid firmajuhid.
    ASi Holmen Mets tegevjuhi Tanel Tuuleveski sõnul Rootsi krooni langev kurss neid ei mõjuta. ?Oleme emaettevõtte osa ja meile pole vahet, millise kursiga müüme. Pealegi müüme Eesti krooni põhiselt,? ütles Tuuleveski. ?Pole vahet, kas kursi kõikumise tõttu tekib mingi vahe, raha liigub ju nagunii kontserni sees. Samamoodi on ka teistel Eesti metsa- ja puiduettevõtetel.?
    Viking Window teatas, et kuna nad müüvad kroonides ja eurodes, siis neid Rootsi krooni kurss ei mõjuta.
    Euro baasil müüb oma toodangut ka Tootsi Turvas. ?Minu pärast langegu,? ütles firma juhatuse liige Kai Mäeleht. ?Kui ka midagi kõikuvas valuutas müüme, siis oleme alati kursi fikseerinud. Ekspordimarginaalid on ju niivõrd väikesed.?
    Eurodes on ekspordilepingud sõlminud ka Stora Enso Mets, kinnitas ettevõtte juht Rait Hiiepuu.
    Probleeme pole ka Normal, kes ekspordib eurode eest, aga ise ostab Rootsi kroonide eest. ?Üldiselt tehakse lepingud mingis kindlas kursivahemikus ja kui valuuta sellest rohkem kõigub, vaadatakse hinnad üle,? kommenteeris finantsjuht Ülle Jõgi.
    Mõju Eesti majandusele sõltub sellest, kas Rootsiga kauplemisel on hinnad fikseeritud euros (Eesti kroonis) või Rootsi kroonis. Juhul, kui tehinguid tehakse välisvaluutas, kerkib kursiriskide maandamise küsimus ? kas ja kui suures ulatuses on kursi kõikumiste vastu end kindlustatud.
    Eesti majanduse kontekstis ei saa praegust kursimuutuse mõju kuigi oluliseks pidada, suuremat mõju avaldab hoopis tööjõukulude pidev kasv. Valuuta ostu-müügistatistika viitab sellele, et suur osa tehingutest tehakse eurodes, ning seega Eesti ettevõtjaid see oluliselt ei puudata. Samas võib küsimus muutuda teravamaks, kui Rootsi krooni langustrend jääb püsima ning ettevõtted end selle vastu ei kindlusta. Kui üks osa ettevõtjaid võib kursi languse tõttu kaotada, siis teised võivad seetõttu jällegi võita.
    Autor: Lauri Matsulevit?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
USA börs jätkas tõusu
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.