Rootsi kroon on tänavu vaid kiratsenud

?Aga tundub, et valuutaturud juhinduvad lühiajaliste intresside erinevustest,? nentis Eklund. Kuna Rootsis on intressid praegu Euroopa ühed madalamad (baasintress on 1,5%), siis on see valuutat oluliselt nõrgestanud. Viimase kuu ajaga on see trend hoogustunud kahel põhjusel.

Esiteks on Euroopa Keskpank hakanud andma agressiivsemaid signaale intresside tõstmise kohta. ?Kui Euroopa Keskpank tõstab intresse, siis Rootsi intressid paistavad nende kõrval veelgi madalamad. Seega ? intresside tõstmine Euroopa Keskpanga poolt suurendab raha hoidmise kulusid Rootsis,? lausus Eklund.

Teiseks argumendiks on Rootsi krooni tehniline liikumine. Kroon on tehniliselt kukkunud läbi mitmest toetustasemest ning nüüd liigub ta n-ö kaardistamata alal.

?Rootsi kroon oli aastaid suhteliselt kitsas vahemikus,? rääkis Hansapanga valuutaturgude osakonna juht Art Lestberg. Kui kroon euro vastu 9,35 tasemest läbi läks, siis tõi see Lestbergi sõnul kaasa positsioonide ümberhindamisi ja käiku läks ka kahjumi piiramine (stop-loss order), kus positsioon müüakse automaatselt maha, kui hind jõuab investori määratud tasemeni.

Rootsi kroon võib Lestbergi hinnangul tagasi tõusta sinna, kust ta kukkuma hakkas, ehk 9,35 kroonini euro suhtes. Aga pigem nõrgenemine jätkub ja poole aasta perspektiivis võiks näha 9,7?9,8 krooni taset. ?Tehniline pilt näitab kas stabiliseerumist või edasist nõrgenemist,? sõnas ta.

Jõgi Ühispangast ootab Rootsi krooni tugevnemist. ?Praegu on Rootsi kroon ilmselgelt alahinnatud, võiks oluliselt tugevam olla,? märkis ta. ?Usun, et lähema 1?2 kuu perspektiivis võib saada veel paremat hinda, aga siis hakkavad intressid tõusma.? Rootsi krooni tugevnemise vastu oleks mõistlik end kindlustada. ?Ühe-kahe kuu jooksul sel suurt mõtet ei ole, sest ma ei usu, et sel ajal suur tugevnemine tuleb. Aga sealt edasi küll.? Lisaks on Rootsi börs näidanud viimasel ajal tugevust ning see nõrgendab valuutat.

Rootsi SEB panga peaökonomisti Klas Eklundi sõnul teeb analüütikutele muret see, et paljud Rootsi firmad ei investeeri Rootsis või välismaal teenitud kasumit kodumaal. See jahutab Rootsi investeerimiskliimat. ?Me ei räägi ainult lühiajalistest intressimääradest. Võib-olla on see ajutine ja investeeringud Rootsi kasvavad järgmisel aastal. Kui seda ei juhtu, siis võetakse taas üles diskussioon Rootsi investeerimiskeskkonnast ning kas oleks pidanud euroreferendumil ikka ?jah? ütlema,? rääkis Eklund.

2003. aasta referendumi eel pakkusid euro pooldajad, et väike valuuta võib suure kõrval sattuda kergesti spekulantide sihtmärgiks. Kuni tänaseni ei ole seda juhtunud, aga oktoobriga alanud langus on osalt spekulatiivse iseloomuga. Eklundi sõnul on rahaliidu eelisteks väiksemad arveldamiskulud, suurem koduturg ning kasvupotentsiaal.