Väinu Rozental • 16. november 2005 kell 22:00

Paikuse saeveski avab täna uue tehase

Umbes 4000 ruutmeetri suurune höövlitehas läks koos sisseseadega maksma 55 miljonit krooni. Paikuse saeveski alustas konstruktsioonpuidu hööveldamisega sisuliselt juba augusti lõpus. Höövliliini täisvõimsus on aastas 80 000 kuupmeetrit valmistoodangut kahes vahetuses. Tulevikus vääristab Paikuse saeveski ligi poole oma toodangust.

Paikuse saeveski tegevjuhi Tõnu Järve sõnul hööveldavad nad 4,5?6 meetri pikkuseid prusse ja laudu. ?Pool höövlitoodangust hakkab minema Euroopasse ja ligi kolmandik Austraaliasse, Jaapanisse ning USAsse,? ütles Järv. ?Umbes viiendik höövlitoodangust peaks jääma koduturule, läbirääkimised kahe-kolme suurtellijaga Eestis on hetkel pooleli.?

Paikuse saeveski on viimane Stora Enso Timberi gruppi kuuluvatest Eesti saeveskitest, mis panustab järeltöötlemisele. Grupi suurim, Imavere saeveski hakkas sõrmjätkutooteid valmistama juba 1999. aastal. Hööveldamisega hakkas 2003. aastal esimesena pihta Sauga saeveski. Sauga saeveski hööveldab 2,4?3 meetri pikkuseid ehitusprusse, mille põhituruks on USA ja Austraalia.

Aasta tagasi käivitus höövliliin Näpi saeveskis. Kui teised gruppi kuuluvad saeveskid hööveldavad konstruktsioonpuitu, siis Näpi saeveski hööveldab profiillauda. Teine suurem profiillaua hööveldaja Eestis on Tartumaal tegutsev AS Rait.

Tänavu kevadel hakkas Imavere saeveskis tööle talatehas, mis toodab hööveldatud männipuidust liimpuittalasid Jaapani ehitusturu tarbeks. Talatehase maksumus oli ligi 200 miljonit krooni, mis on suurim investeering Eestis puidu järeltöötlemisse.

Saagimise ja hööveldamisega tegeleva ASi Haret juhataja Ott Otsmani sõnul pingestab Stora Enso Timberi höövlivõimsuste kasv konkurentsi eeskätt siseturul. ?Ilmselt hakkavad nad nüüd teistele hööveldajatele vähem saematerjali müüma, sest suudavad järjest rohkem oma saematerjali ise hööveldada,? rääkis Otsman.

Hetkel kuum