Selle aasta kolmandas kvartalis jätkusid tööturul positiivsed tendentsid ? hõive suurenes ning tööpuudus vähenes, teata rahandusministeerium.
Kõige enam vähenes tööpuudus 50-74-aastaste seas, kus suur osa töötuid ning mitteaktiivseid suundus tööle.
Tööpuuduse määr vähenes ka noorte ja keskealiste hulgas, kuid seda ennekõike õppurite arvu suurenemise tõttu.
2005. aasta kolmandas kvartalis oli hõivatuid 611 400, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 14 900 inimest rohkem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Et 2004. aasta kolmandas kvartalis langes tööhõive 12 100 inimese võrra, oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis tegemist pigem hõive taseme taastumise kui erakordse kasvuga.
Ehitussektoris toimus püsiv hõive kasv seoses aktiivse elamumajanduse, teedeehituse ning teenindussektori hoonete ehitamisega.
Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartali kiire hõive vähenemisega näitas teenindussektori hõive (kaubandus, hotellid-restoranid, veondus, laondus, kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus) taastumise märke.
Töötleva tööstuse hõive aga langes 2004. aasta kolmanda kvartali erakordselt kiire hõive kasvu taustal.
Püsiv hõive vähenemine võrreldes 2003. ja 2004. aasta kolmanda kvartaliga oli põllu- ja metsamajanduses.
Tööhõive vähenemist tervishoius võib seostada sanatooriumide tegevusaktiivsuse vähenemise ning kulude kärpimisega eelmise aasta kõrge võrdlusbaasi taustal.
2005. aasta kolmandas kvartalis oli tööpuuduse määr seitse protsenti. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga vähenes töötute arv 20 000 inimese võrra, mis suures osas tulenes hõive taastumisest, kuid ka mitteaktiivsuse suurenemisest.
Tööpuuduse määr vähenes olulisel määral kõikides vanusegruppides. Kõige enam vähenes tööpuudus 50-74-aastaste hulgas, kus kiire hõive kasv tähendas 5 400 töötu ja 6 100 mitteaktiivse eaka inimese tööleminekut. Selliseid arenguid võib põhjendada naiste pensioniea järk-järgulise tõstmisega, kuid ka aktiivsete tööturumeetmete rakendamisega tööturuameti poolt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Töötute arv vähenes ka noorte ja 25-49-aastaste hulgas, kuid seda pigem mitteaktiivsuse suurenemise arvelt - kolmandas kvartalis kasvas õpingutega seotud inimeste arv. Positiivse tendentsina saab välja tuua heitunud isikute (inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida) arvu vähenemise.
Piirkondade lõikes vähenes tööpuuduse määr kõige enam Tallinnas ning Kirde-Eestis.
Kui Tallinnas tõi töötute arvu vähenemise kaasa aktiivse majandustegevusega seotud hõive suurenemine, siis Kirde-Eestis toimus töötute muutumine mitteaktiivseks.
Seda võib seostada käivitunud Euroopa Sotsiaalfondi projektidega, kus läbi tööhõiveameti hakati ulatuslikult rakendama aktiivseid tööturumeetmeid, mille raames suunatakse töötud ümber- ja täiendõppele.