Enamik analüütikuid on ühte meelt, et praegune inflatsiooni tase ei ohusta Eesti majandust ega hinnastabiilsust. Arvestades Eesti madalat hinnataset, on arenenud riikidest keskmiselt 1?2% võrra kõrgem inflatsioon hindade ühtlustumisel loomulik.
Samas on inflatsioon tõusnud Eesti majanduspoliitika diskussiooni keskmesse, kuivõrd see on murelaps Eesti liitumisel eruoalaga 2007. aastal. Euro kasutuselevõtmise kontekstis viitavad aga erinevad analüütikud ja majandusteadlased sellele, et omal ajal Maastrichtis kokku lepitud reeglid ja nende tõlgendamine ei suuda ehk kõiki Eestile omaseid aspekte hinnastabiilsuse hindamisel arvestada.
Mis lubab arvata, et praegune inflatsioon ei kujuta endast kuigi suurt ohtu? Peamiselt see, et inflatsioon tõusis maikuu 2,8%-lt 4,9-ni septembris ainult nafta hinnatõusu tõttu. Kui jätta tarbijahinnaindeksist (THI) välja kütuse- ja mootoriõlide hinnad, mis moodustavad Eesti inimese tarbijakorvist ligi 7%, oleks Eesti inflatsioon püsinud viimased viis kuud stabiilselt 3% lähedal.
Kütusehindade kasvu põhjustatud inflatsioon ei valmista üldise hinnastabiilsuse kontekstis nii suurt muret, sest ei sea Eesti ettevõtjaid teistest ebavõrdsemasse seisu (hinnatõus peaks mõjutama ettevõtteid ühtmoodi kogu maailmas). Teisalt on kõikuvate kütusehindade mõju inflatsioonile jäänud üldjuhul ajutiseks. Viimasel ajal on näiteks kütusehinnad odavnenud. Ilmselt näeme inflatsioonitempo alanemist novembris ja detsembris umbes ühe protsendipunkti võrra ehk alla 4%.
Viimaste aastate palkade arengud viitavad samuti sellele, et puudub otsene oht hinnastabiilsusele. Eesti palgad on viimastel aastatel kasvanud kooskõlas tootlikkusega. See tähendab, et ettevõtted ei ole olnud sunnitud tõstma hindu selleks, et tagada töötajatele palgatõusu, vaid palgatõusu on võimaldanud tootlikkuse kasv.
Majandussektorid pole viimase kolme aasta jooksul siiski ühtmoodi arenenud. Kui väliskonkurentsile avatud sektorites on palgad ja tootlikus kasvanud ühes tempos, siis näiteks ehitussektoris on palgad kasvanud tootlikkusest kiiremini, mis võib endas teatud ohte sisaldada.
Praegust inflatsiooni võib ka kriitilise pilguga analüüsida. Mitmes teises ELi liikmesriigis, kus kütusehinnad on samuti järsult kasvanud, on alusinflatsioon (THI kasv, millest on välja arvatud toidu, alkoholi, tubaka ja kütuse muutlikud hinnad) alanenud. Sellest võib järeldada, et koos naftahindade kasvuga on kahanenud nõudlus muude kaupade ja teenuste järele, mistõttu on vastavate toodete hinnad tõusnud aeglasemalt või alanenud.
Eestis ei ole tugev majanduskasv ja sisenõudlus põhjustanud veel teiste hindade kiirenemist, kuid erinevalt teistest riikidest ei ole kiire naftahinna kasv tinginud ka alusinflatsiooni aeglustumist, mis võib anda märku nõudluse survest inflatsioonile.