Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks minu arvuti vahel nii aeglane on?
Aja jooksul võib arvuti muutuda aeglasemaks nii tarkvarast kui ka riistvarast tingitud põhjustel. Arvutis töötab alati samaaegselt terve hulk erinevaid programme. Mõned on töötamise ajal alati näha (näiteks kontoritarkvara Office, internetibrauserid jms).
Osa programmidest töötab nii, et nendest on näha ainult pisikene ikoon ? nt sülearvutil aku seisukorra näitaja. Kolmanda kategooria programmid on sellised, mis töötavad taustal, ja kasutaja neid tavaolukorras ei näe ega märka. Windows XP kasutajad näevad kõiki arvutis töötavaid programme Task Manageri kasutades.
Parimaks näiteks varjatult kogu aeg töötavatest programmidest on tulemüür ja viirusetõrje.
Arvuti kiirust saab kasvatada sellega, kui eemaldada arvutist mittevajalikud programmid, kasutades selleks Control Panelis leiduvat Add or Remove Programs tööriista.
Mõnikord jääb mõni programm varjatult tööle pärast ebaõnnestunud sulgemist ? programm on mälus edasi ja kasutab arvuti ressursse, kasutaja aga programmi ei näe. Selline ressursiröövel tekib halvast koodikirjutamisest ja on kasutaja jaoks tihti märgatav ainult siis, kui programm uuesti ei käivitu.
Task Manageri kasutades saab vaadata, ega mõni programm pole jäänud taustal töötama. Task Managerist saab käsuga End Task töösse jäänud programmi sundlõpetada. Vahel võib töösse jäänud programm aga omadega nii kinni jooksta, et ka End Task ei aita. Siis ei ole muud teha, kui salvestada oma failid, sulgeda töötavad programmid ja taaskäivitada arvuti.
Tuntumad arvutusvõimsuse salaja tarbijatest on viirused ja pahavara, mis pärast arvutisse sattumist teevad oma musti tegusid kasutaja eest varjatult. Hoolimata sellest, mida viirus või pahavara arvutis teeb, muutub nii arvuti kui üldjuhul ka internetiühendus aeglasemaks. Viiruste vastu peab arvutis olema viirusetõrje tarkvara, mis end ise automaatselt uuendab. Erinevalt pahavara tõrje programmidest ei soovitata ühes arvutis mitut viirusetõrje programmi korraga kasutada.
Iga töötav teenus kasutab mingil määral mälu ja protsessori võimsust. Lähemat infot arvutis töötavate teenuste kohta saab kui valida
My Computer / (parema hiirenupu alt) Manage / Services And Applications / Services.
Iga töötava teenuse kohta annab Windows ka paarirealise kokkuvõtte, millega on tegemist, aga päris huupi ei tasu neid teenuseid peatada ? see võib muuta arvuti ajutiselt kasutuskõlbmatuks.
Teenuseid saab uurida ka tööriistaga MSconfig. Täpsemat infot ?tundmatu? teenuse kohta leiab otsingumootoriga internetist.
Arvuteid muudab aeglasemaks kõvakettal olevate failide killustatus (inglise k fragmentation). Kui andmed paiknevad kõvakettal kildudena eri ketta osades, siis selle faili lugemiseks ja osadest kokku panekuks kulub märgatavalt rohkem aega, kui ühes tükis oleva sama suure faili puhul.
Windowsi tööriist Defrag paigutab kõvakettal failide osi ümber nii, et nende lugemine võtaks vähem aega.
Arvuti kiirusele võib mõjuda ka see, kui arvuti kõvakettal on palju dokumente, ning isegi see, millises kataloogis need asuvad.
Kui arvuti kõvaketas kasutab FAT-jaotust, siis selle juurkataloogis (näiteks D: ) ei ole soovitatav dokumente ega katalooge hoida. FAT-jaotusel on selline omadus, et kui juurkataloogis failide ja kataloogide arv kasvab, siis kõvaketta kasutamine muutub aeglasemaks.
Tõsta oma dokumendid ja kataloogid ühte kohta ? näiteks D:asjad-nimelisse kataloogi. Kõvaketta ja kogu arvuti töökiirus peaks sellest kasvama.
Autor: Alar Pardla