Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik müüb tuleval aastal miljardi eest vara

    Eile suhteliselt ladusalt kolmanda lugemise läbinud tuleva aasta riigieelarve ulatub 61,4 miljardi kroonini, kasvades aastaga veidi rohkem kui kümnendiku võrra. Eelarve tulude pool koosneb 80 protsendi ulatuses maksutuludest, kuid tulude poolele on sisse kirjutatud ka riigivara müük pea miljardi krooni eest. Tänavuses eelarves oli materiaalse ja immateriaalse vara müügist saadavaks tuluks kirjutatud kaks korda väiksem summa, 539 miljonit, eelmisel aastal oli summa omakorda kaks korda väiksem, 214 miljonit krooni.
    Riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb suur osa varade müügist laekuvatest summadest hoonete (kaitseministeerium 200, keskkonnaministeerium 226, siseministeerium 77 miljonit) ja maa (maa-amet 29,6 ja maavalitsused 222,8 miljonit krooni) müügist.
    ?Tõepoolest, kaitseministeerium on otsustanud loobuda teatud kinnisvaraobjektidest, mille arendamine on ebaotstarbekas. Prognoositav summa on ca 200 miljonit,? ütles kaitseministeeriumi pressibüroo juhataja Meeli Hunt, kelle sõnul on hetkel menetluses Tallinna objektidest Rahumäe tee 2/2, Kappeli 7 ja Merivälja tee 64 ning Kohtla-Järvel Lai 4 ja Pioneeri 3. ?Kõik kinnisvara müügist laekuvad summad lähevad riigieelarve tuludesse ega jää kaitseministeeriumi käsutusse,? lisas Hunt.
    Keskkonnaministeerium andis teada, et ?hetkel on olemas nimekiri hoonetest, mida ministeerium avaliku võimu teostamiseks ei vaja, ning antud teemal koguneb riigivara majandamise komisjon jaanuaris, kus pannakse täpsemalt paika järgmise aasta müügikava?.
    Isamaaliidu fraktsiooni aseesimees Helir-Valdor Seeder ütles, et tegemist ei ole millegi erakordsega, iga aasta on riigivara müüdud. ?Selles, kui riik vabaneb endale mittevajalikust varast, ma midagi erakordset ei näe,? ütles Seeder.
    Aga asjaolu, et riigi vara müügist saadav miljard on ühekordne tulu, mis läheb suures osas jooksvate kulude katteks, mitte ühekordseks investeeringuks?
    ?See on nüüd teine küsimus. Mis puudutab seda, kuidas üldse riigieelarve tulusid kuludeks kasutatakse, ma julgeks küll öelda, et järgmise aasta eelarve on suuresti kulutuste eelarve,? ütles Seeder. ?Tunduvalt enam võiks ja saaks investeerida, seda raha tuleks loomulikult mõistlikumalt kasutada. Vaadates riigieelarve kulutusi, julgen ma öelda, et praegune valitsus ei pea inimeste elu ja vara oma prioriteediks.?
    ?Täiendav pakkumine peaks muidugi kinnisvaraturgu pisut jahutama. Ja praegu on ilmselt hea aeg lollidelt raha ärakorjamiseks,? ütles üks tundmatuks jääda soovinud majandusmees.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.