Tolm on arvuti vaenlane

Tolmuses keskkonnas arvuti kasutamine vähendab selle eluiga ning võib muuta arvuti aeglasemaks.

Kui arvuti protsessori jahutus ei tööta piisavalt, siis osa emaplaate langetavad automaatselt protsessori töötamise taktsagedust ehk kiirust. Väiksema võimsusega töötamisel eraldab protsessor ka vähem soojust.

Ülekuumenemisel võib olla erinevaid põhjusi. Nendest levinum on halvasti töötav jahutus. Tavaarvutis on kaks olulist ventilaatorit ? protsessori ja toitebloki jahutused. Võimsamatest arvutitest võib leida lisaventilaatoreid korpuses parema õhuliikuvuse tekitamiseks või eraldi videokaardi protsessori jahutamiseks.

Ventilaatorite tööd häirib tolm, mis võib häirida õhu liikumist. Kasutatud arvuti korpuse võiks umbes üks-kaks korda aastas avada ja sealt kas tolmuimejaga tolmu võtta või kasutada suruõhku tolmu eemale puhumiseks.

Kõik, mis liigub, ka kulub. Erandiks ei ole ka ventilaatorite mootorid ja kuul-/liuglaagrid. Väsinud laagritega ventilaator hakkab tegema seda kõvemat müra, mida rohkem laagrid ära väsivad. Enamik kasutajaid soetab uue ventilaatori enne vana totaalset hävingut pelgalt häiriva müra tõttu.

Arvuti töökiirust mõjutavad ka arvutis kasutatud mälukivid. Kiirust vähendab see, kui RAM-mälud on üle kuumenenud või kui mälud on pisidefektidega ? arvuti suudab kasutajale märkamatult mälus esinevaid vigu parandada, kuid kannatab töökiirus. Ülekuumenevate mälude vastu aitab ainult jahutus. Võib kasutada passiivset jahutust ? mälu­kivide külge saab paigaldada metallist radiaatorid, tänu millele suureneb sooja eraldav pindala. Tihti piisab mälukivide temperatuuri alandamiseks arvuti enda jahutuse parandamisest. Arvutisse võib paigaldada lisaventilaatori ning kontrollida, kas ka olemasolevad korralikult toimivad.

Arvuti töökiirust saab parandada, lisades arvutisse operatiivmälu, kuid seda tasub lasta teha spetsialistil. Valede parameetritega mälu lisades võib arvutis vaba mälu küll juurde tulla, aga kaks erineva kiirusega mälu koos töötavad arvutis aeglasema mälu kiirusega.

Ka arvutis olevad kõvakettad mõjutavad arvuti töökiirust ? siingi kehtib sama reegel, et mis liigub, see kulub. Aegade jooksul väsib ketaste mehaanika ning kõvaketta lugemis-kirjutamispeade reguleerimiseks kuluv aeg kasvab veidi. Kõvaketta pinnale võib tekkida halbu sektoreid, kuhu kõvaketta kontroller väldib info kirjutamist. Mida rohkem tekib selliseid sektoreid kettale, seda aeglasemaks muutub kõvaketas ning arvuti tervikuna. Sarnaselt väsinud ventilaatori kasvava müraga on ?surema hakkav? kõvaketas tänu spetsiifilistele helidele äratuntav. Kõvaketta puhul ei kasva küll mootori pöörlemisest kasvav mürin, vaid ketas teeb ebareeglipäraselt ootamatuid helisid.

Autor: Alar Pardla