Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Neivelti uus pank Vene juhtide soosingus

    Sankt-Peterburgi Panga enamusaktsionär Aleksandr Saveljev on heades suhetes Venemaa presidendi Vladimir Putini lemmikuna tuntud Peterburi kuberneriks valitud Valentina Matvjenkoga.
    Eelmisel neljapäeval toimunud Peterburi suuruselt teise panga Bank Sankt-Peterburg aktsionäride koosolekul kinnitati endine Hansapanga juht Indrek Neivelt panga suuraktsionäri Hillar Tederi soovitusel panga nõukogu esimeheks.
    Kuigi Indrek Neivelt on juba paar kuud City Plaza Tallinna viieteistkümnendal korrusel Ühendatud Kapitali kontoris end panga asjadega kurssi viinud, vormistati ta ametisse astumine avalikkuse jaoks alles eelmisel nädalal.
    Indrek Neivelt on oma uue töökoha kommenteerimisel Eesti ajakirjanduses jäänud kidakeelseks ja ka reedel ei õnnestunud temalt kommentaari saada.
    Kuigi panga peakorter asub Peterburis, hakkab Neivelt töötama ilmselt Ühendatud Kapitali Tallinna büroos.
    Vajadus oma mehe nimetamise järele Sankt-Peterburgi Panga järelevalveorganisse tekkis Eesti ühel edukamal idainvestoril, Ühendatud Kapitali omanikul Hillar Tederil selle aasta septembri lõpus, kui ta koos Venemaa äripartneri, aktsiaseltsi Neva-Rus omaniku Dmitri Troitskiga ostis üle 35% panga aktsiatest. Tehinguga omandas Ühendatud Kapital 17,9% Sankt-Peterburgi Panga aktsiatest. Enamik panga aktsiatest kuulub Aleksandr Saveljevile, kes jätkab tegutsemist juhatuse esimehena.
    Panga omanike sõnul on eesmärgiks kasvatada ettevõte Loode-Venemaa juhtivaks kohalikuks pangaks. Praegu kuulub pank paarikümne Venemaa suurima panga hulka.
    Tänavuse aasta alguses oli pangal vara ligi 8 miljardit krooni, mullune kasum oli ligi 120 miljonit krooni.
    Praegune Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke ütles, et Venemaa pangandust iseloomustab hetkel väga suur ja kiire kasv. ?Kapitali- ja väärtpaberiturud on tohutud ja pole meie omadega absoluutselt võrreldavad,? iseloomustas ta.
    Ta tõi näiteks, et Hansapanga ärimahud Venemaal kahekordistuvad sel aastal ja järgmisel aastal oodatakse uut mahtude kahekordistumist.
    Samas ta nentis, et Venemaal tegutsedes segab pankade arengut seaduste puudulikkus, mida on viimase kahe aasta jooksul asutud usinasti korrastama.
    ?Suureks probleemiks on olnud registrite toimimine ja tagatisvara kontroll. Kuid kõige suuremaks probleemiks on ikkagi riikliku kontrolli süsteem, bürokraatia asjaajamises ja administratiivne sekkumine,? sõnas ta.
    Endine Hansapanga juht Jüri Mõis ei kahtle, et Indrek Neiveltit saadab tema uues ametis edu. ?Indrek on ju Vene kroonus käinud. Selles, et ta seal hakkama saab, ma üldse ei kahtle,? sõnas ta.
    Mõisa sõnul võeti Neivelt panga nõukogusse ilmselt kitsalt piiritletud ülesannete täitmiseks. ?Need, kes seal n-ö Venemaa-riske katavad, on teised inimesed, Indreku käest seda ei oodatagi. Ta on sinna toodud ikkagi lääne riskijuhtimist arendama ja ellu viima,? lausus ta.
    Mõisa hinnangul on Neivelti tugevam pool suurte otsuste tegemine ja temast paremat riskijuhti niisama lihtsalt ei leia.
    Küsimusele, kas ta ise pole kaalunud Venemaale uue panga või ettevõtte loomist, mille puhul Neivelti kuulumine ühe Venemaa panga nõukogusse võiks kasuks tulla, vastas Mõis, et tema päevad pankurina on ilmselt selja taga.
    ?Aga mis puutub ettevõtlusesse Venemaal, siis seal püsib ikka ebastabiilne olukord, ja selle tõttu ma eelistan seal äri ajada vahenditega, millel rattad all ja mida saab suure paugu korral siia veeretada,? märkis ta.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
McDonald'si kasumit toetasid menüü kõrgemad hinnad
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.