Välisminister Urmas Paeti sõnul teeb Eesti kõik endast oleneva, et Euroopa Liidu Venemaa-poliitika kaitseks ka Eesti seisukohti, kirjutab ETV.
Siiski nentis Paet, et head on ka Eesti seisukohtadega vähem arvestavad kompromissid.
'Meie kuulumine Euroopa Liidu liikmesriikide hulka tähendab ühtlasi ka seda, et suhted kolmandate riikide, teiste hulgas Venemaaga, on kandunud Euroopa Liidu konteksti. Euroopa Liidu ühine poliitika kujuneb 25 liikmesriigi koostöös. 25 riigi kokkulepe on alati kompromiss ja meie Eesti välisministeeriumis teeme muidugi kõik endast oleneva, et see kompromiss kajastaks võimalikult adekvaatselt meie seisukohti,' ütles Paet täna riigikogus välispoliitka põhisuundadest rääkides.
'Ja kui see alati kõigist pingutustest hoolimata päris nii ei ole, siis on meil kasulik meeles pidada tõsiasja, et meile on parem pigem lahjem kokkulepe kui rasvane riid,' märkis välisminister.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Paeti sõnul on Eesti ühise välis- ja julgeolekupoliitika otsest positiivset mõju juba näinud näiteks niinimetatud topelttollide kaotamise näol ja viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute puhul EL-i ja Venemaa vahel.
Välisminister lisas, et Eesti eesmärk on koostöös teiste liikmesriikidega EL-Venemaa strateegiliste suhete selline ülesehitamine ja tugevdamine, mis põhineks ühistel väärtustel ning arvestaks sealjuures loomuliku osana ka Eesti rahvuslikke huve.
'Meie huvides on õiguslikult siduv raamistik EL-Venemaa suhetes, meie huvides on sujuv koostöö meie lähialadel Põhjamõõtme raames,' ütles Paet. 'Meie pikaajaline huvi on heanaaberlikud suhted demokraatliku Venemaaga ning Eesti lähtub siin konstruktiivse partnerluse põhimõttest, mida iseloomustavad avatus koostööks, pragmaatiline paindlikkus ja konstruktiivne kriitika.'
Autor: Gert D. Hankewitz