Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandamiskava annab omanikule põhjaliku info tema metsa kohta

    Metsamajandamiskava on vajalik, kui soovitakse teha põhilisi raieid. Kava olemasolu on soovitatav, kui tahetakse metsa müüa, sest see võimaldab määrata metsa hinda.
    Pangad nõuavad majanduskava, kui soovitakse kasutada metsa laenu tagatisena. Ja alati ei peagi kava muretsemiseks mingi kindel eemärk olema, selle võib tellida ka oma metsast ja seal sisalduvatest loodusväärtustest ülevaate saamiseks.
    Metsamajandamiskava aluseks metsakorraldus, mille põhitoimingud on metsa kaardistamine ja metsade plaani koostamine, metsa inventeerimine ja metsa kirjelduse koostamine ning metsamajanduslike tööde kavandamine.
    Metsi on Eestis korraldatud üle kahe sajandi, kuid enamiku sellest ajast on metsakorraldustööd piirdunud suurte metsavaldustega. Esimesed katsed koostada metsamajandamiskavad ka väikemetsaomanikele tehti esimese Eesti vabariigi lõpuaastatel, kuid tänapäevases mõistes hakati erametsadele majandamiskavasid koostama 1992. aastal. Seega on erametsade ehk talumetsade korraldamise ajalugu väldanud veidi üle kümne aasta.
    Mets on ajas muutuv, ta kasvab ja sureb, metsa raiutakse ning uut metsa istutatakse või tärkab ta ise. Seetõttu kaotab metsamajandamiskava aja möödudes oma aktuaalsuse ja seal toodud metsa kirjeldused ei vasta enam looduses valitsevale olukorrale. Aeg-ajalt on vajalik teha uus metsakorraldus ja üldlevinud tava kohaselt loetakse optimaalseks, et majanduskava on vaja uuendada vähemalt iga kümne aasta järel. Muidugi võib tulla ette eriolukordi ja tugev torm, nagu eelmise aasta jaanuaris, võib muuta ainult mõne kuu vanuse metsamajandamiskava kasutuks.
    Alates 1995. aastast on igal aastal korraldatud vähemalt 50 000 ha erametsi, parematel aastatel on tööde pindala olnud ligi 90 000 hektarit ja samas suurusjärgus oli metsakorraldajate töömaht ka 2005. aastal. Kokku on aastatel 1992-2005 metsamajandamiskavu koostatud enam kui 800 000 hektari erametsa kohta, kuid üle 100 000 ha on aegunud ehk vanemad kui kümme aastat. Praegu on kuni kümne aasta vanuste metsamajandamiskavadega kaetud 670 000 ha erametsi ehk kaks kolmandikku nende pindalast.
    Miks ei ole suudetud kõiki erametsaomanikke varustada metsamajandamiskavadega, kuigi metsaseaduses on kirjas, et metsakorralduse kulud kaetakse riigieelarvest? Üks põhjus on see, et riigi rahakott ei ole põhjatu ja metsakorraldus pole olnud prioriteetne. Viimase kümne aasta jooksul on riik igal aastal rahastanud erametsade korraldamist umbes 6,5 miljoni krooni eest ja kõigi eelduste kohaselt on 2006. aasta number veel suurem.
    Lisaks riigi rahaga tehtule on metsaomanikud tellinud metsakorraldust ka oma vahenditest. Metsamajandamiskavade koostamist on mõjutanud ka kava staatus. Kuni 1999. aastani oli majandamiskava vajalik, kui metsaomanik soovis teha uuendusraiet (lõppraie).
    1998. aasta lõpus heakskiidetud ja 1999. aastal kehtima hakanud metsaseadus kaotas erametsas kava vajalikkuse nõude ja metsamajandamiskava hakati nimetama metsa majandamise soovitusteks. Kuni 2005. aastani sai teha kõiki metsamajanduslikke töid ilma majanduskava omamata. Kardinaalselt muutsid olukorda 2004. aasta alguses metsaseaduses tehtud muudatused. Sätestati, et alates 2004. aasta 1. maist võib metsakorraldustöid teha ainult vastavat tegevusluba omav ettevõte, kelle töötajad on sooritanud nõutava eksami ja katsetöö.
    Metsamajanduskava olemasolu on alates 1. jaanuarist 2005 kohustuslik, kui metsaomanik soovib teha uuendus-, valik- või harvendusraieid, kusjuures kava peab olema kehtestatud ja kavandatav raie kehtestamise otsuses näidatud. Kõik uue korra alusel koostatud majandamiskavad esitab kehtestamiseks metsakorraldaja, kuid eelnimetatud raiete tegemiseks on vaja lasta kehtestada ka enne 1. maid 2004 koostatud kava või metsa majandamise soovitus.
    Enne kui vana kava kehtestamisele saata, on metsaomanikul tarvis veenduda, kas kava kehtivusaeg ei ole möödas ja kas selles ka uuendus-, valik- ja harvendusraieid kavandatud on. Vanu kavu ja soovitusi võtavad kehtestamiseks vastu maakondlikud keskkonnateenistused. Metsakorraldustööde kvaliteeti kontrollib ja metsamajandamiskavu kehtestab metsakaitse- ja metsauuenduskeskus. Seaduse järgi on kava kehtestamiseks aega 30 päeva. Sellega peab omanik arvestama, kui ta planeerib metsas raietöid alustada.
    Hiljuti valitsuse heakskiidu saanud uue metsaseaduse eelnõu muudab riigi poolt metsakorralduseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise korda. Siiani tellis metsakorraldusettevõtetelt metsade inventeerimist ja metsamajandamiskavade koostamist riik.
    Uue korra järgi hakatakse metsamajandamiskava koostamist toetama SA Erametsakeskus kaudu, kusjuures toetus võib ulatuda kuni 70%ni kava maksumusest.
    Metsakorraldustööd peab metsaomanik tellima tegevusluba omavalt ettevõttelt. Praegu korraldab erametsi kaheksa tegevusloaga ettevõtet.
    Eestis on tänaseks välja antud üsna suur hulk kirjandust, mis kajastab nii kitsaid valdkondi metsanduses kui ka laiapõhjalisemalt kogu teemat. Samuti toimib metsaomanike nõustamine.
    Erametsaomanike põhilised abistajad on Erametsaliit ja Erametsakeskus, kes pakuvad nii nõustamisteenust kui ka koolitust. Et info oleks kõigis Eestimaa paigus kättesaadav, tegutsevad piirkondlikud nõustamiskeskused. Ent avalikkuses on juba juttu olnud ohust, et hetkel, mil metsaomanike vajadus nõustamise järele kasvab, vallandub spetsialistide kriis.
    Maaülikooli metsandusteaduskonna dotsent Kalev Jõgiste seda probleemiks siiski ei pea. Tema sõnul on Eesti Maaülikoolis metsandus jätkuvalt populaarne eriala. Jõgiste kinnitab, et loomulikult on nõustajate puhul vajalik ka teatav lisakoolitus, mis on nii Maaülikooli kui Luua Metsanduskooli õppekavades olemas ning selle baasil saadakse ka piisav arv nõustajaid.
    Jõgiste ei usu, et lähiajal oleks väga järsku nõustamisteenuse kasvu oodata. Tema sõnul liiguvad metsanduses asjad pigem sujuvalt. Pan-Euroopa metsasertifitseerimise alustamine Eestis võib Jõgiste sõnul siiski nõudlust kvaliteetse nõustamise järele suurendada.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.