Jätame firmast välja võtmata kasumi rahule

Rahandusministeerium eesotsas Aivar Sõerdiga nuputab, mida teha ettevõtete kasumitega, mis on tekkinud ja tekivad aastatel 2000-2008 ja mida pole dividendidena välja võetud. Aastal 2009 peab Eesti ilmselt loobuma meile edu toonud mudelist ja aktsepteerima kasumimaksu (kohe kasumi tekkimisel, näiteks määraga 10%). Anname aga vahepealse aja kohta valitsusele nõu.

Äripäeva arvates on kõige kooskõlalisem tegevuskava see, mis ei maksusta mingil moel ega ajal 2000.-2008. aasta väljavõtmata kasumit. Nii toimuks sujuv üleminek uude olukorda, kus dividend on tulumaksuvaba, aga uus tekkiv kasum maksu all. Isegi mingit lisaüleminekuaega poleks vaja Euroopa Liidult taotleda.

Niisugune tegevuskava on Eestile kasulik igas mõttes. 31. detsembrini 2008 saab Eesti jätkata praeguse mudeliga, st investeeringud kasumi arvel on tulumaksuvabad ja maks tuleb mängu alles siis, kui kasumit dividendina ettevõttest välja võetakse.

Ent lisaväärtust toodab meie poolt soovitatav otsus, et vahepealsete aastate väljavõtmata kasum jäetaks üldse rahule. Juhtub see, et järelejäänud kolmel aastal makstaks dividende vähem ja investeeritaks rohkem firma arengusse - arukas peremees ei jätaks ju vaba raha kolmeks aastaks niisama seisma. Saab ettevõtet laiendada, luua uusi töökohti, uuendada põhivara ja tooteid, tõsta palka - kõik need tegevused peaksid olema kooskõlas riiklike eesmärkide ja arengukavaga.

Tavapärasest väiksemad dividendid ehk väiksem raha hulk ringluses vähendab rahapakkumist ja selle kaudu pidurdab tarbijahinnaindeksi tõusu. Ainult et ettevõtjatele on vaja anda väljavõtmata kasumi mittemaksustamise signaal kohe - juba enne 2005. aasta dividendide otsust.

Nende kolme aastaga suureneksid kindla peale välisinvesteeringud Eestisse, kuna tekib perspektiiv siin rahulikult kasumit akumuleerida ja deklareerida. Vajadusel saab selle alates 2009. aastast välja võtta - kas Eestis või mujal Euroopa Liidus, vahet enam poleks. Rohkem välisraha aga annaks Eesti majanduskasvule lisakiirenduse.

Tõsi, riik saaks aastatel 2006-2008 vähem ettevõtte tulumaksu. Selle peaks aga katma või ületama teiste maksudega saadav: kindlasti laekub rohkem töötajate sotsiaal- ja tulumaksu.

Kuna ettevõtte tulumaksu tegelikud laekumised on alates 2000. aastast eelarvesse prognoositut alati edestanud, siis ei tarvitse tagasilangus olla sugugi püstloodis. Ühtlasi ei muutuks uuesti aktuaalseks kasumi varjamine, mida potentsiaalne maksukohustus paratamatult tekitaks (2000. aastal tulid kasumid põranda alt välja, pole vaja, et need sel aastal uuesti sinna kaoksid).

Lisaks saaks Eesti 2009. aastaks kujuneva punnseisu ettevõtja(nii kodu- kui ka välismaise)sõbralikult lahendatud. Ei kummitaks õiguspärase ootuse purunemine, et 2000-2008 ettevõttesse jäetud kasum läheks ikkagi maksu alla: kavatsused olid head, aga välja kukkus nii nagu alati. Arvame, et tagasiulatuva otsusega maksu sissenõudmine oleks iseäranis ettevõtjavaenulik.

Autor: ÄP