Tööjõukulude kasvu aitab kompenseerida moodne tehnika

Oluline on seegi, et uuendused tuleb võimalikult ruttu rakendusele võtta. Kiiresti muutuvas majandussituatsioonis võib otsusega viivitamine järsu tagasilöögi anda.

ASi Konsensus-Laomaailm tegevdirektori Raivo Paiste sõnul on põhiküsimuseks, kuidas tõsta töö efektiivsust laos. Kui senimaani pole olnud Eestis tasuv investeerida tööjõudu kokku hoidvatesse lahendustesse, siis täna on see vajadus olemas.

"Eestis võis siiani arvestada, et iga laosüsteemi täiustades kokku hoitud tööline aitas ettevõttel säästa aastas keskmiselt 100 000-150 000 krooni. Euroopaga võrreldes on käärid aga endiselt suured. Näiteks ühe kõrgeima hinnatasemega riigis Norras on arvestuslik kokkuhoid ühe töötaja kohta ligikaudu miljon krooni aastas," selgitas Paiste oma ettekandes.

"Varude ringlemiskiiruse kasvatamine mitte ainult ei alanda kogukulusid, vaid vabastab ka osa laost uute tulude teenimiseks," oli Pauli ettekande üks olulisi ivasid Rahvusraamatukogus toimunud seminaril.

Heade töötajate leidmine muutub iga aastaga üha keerulisemaks, seisab Riina Rohelaane ettekandes.

Kuni aastani 2011 luuakse Eestis igal aastal 4000 uut töökohta. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi kohaselt kasvab Eestis hõivatute arv 623 000 inimeseni. Probleem jõuab haripunkti siis, kui tööjõuturule jõuavad üheksakümnendate alguses ilmavalgust näinud inimesed.

Enim kasvab töötajate arv teenindus- ja tööstussektoris, väheneb põllumajandussektoris. Põhiliselt suureneb vajadus spetsialistide ja oskustööliste järele. Lihttööliste arv jääb praktiliselt muutumatuks. Riina Rohelaane prognooside kohaselt jääb keskmine töötuse määr stabiilselt madalale tasemele, umbes 4-5 protsendi vahemikku.

Töötajate värbamine saab olema varasemast keerulisem, seda just oskustööliste ja spetsialistide leidmisel. Värbamisel minnakse üle otsepakkumistele, kuna töökuulutuste kaudu spetsialistide leidmine ei õnnestu.