Tööjõukulude kasvu aitab kompenseerida moodne tehnika

Oluline on seegi, et uuendused tuleb võimalikult ruttu rakendusele võtta. Kiiresti muutuvas majandussituatsioonis võib otsusega viivitamine järsu tagasilöögi anda.

ASi Konsensus-Laomaailm tegevdirektori Raivo Paiste sõnul on põhiküsimuseks, kuidas tõsta töö efektiivsust laos. Kui senimaani pole olnud Eestis tasuv investeerida tööjõudu kokku hoidvatesse lahendustesse, siis täna on see vajadus olemas.

"Eestis võis siiani arvestada, et iga laosüsteemi täiustades kokku hoitud tööline aitas ettevõttel säästa aastas keskmiselt 100 000-150 000 krooni. Euroopaga võrreldes on käärid aga endiselt suured. Näiteks ühe kõrgeima hinnatasemega riigis Norras on arvestuslik kokkuhoid ühe töötaja kohta ligikaudu miljon krooni aastas," selgitas Paiste oma ettekandes.

Kuna logistikas on just ladu see, kus võib kuludes suurt kokkuhoidu saavutada, aga ka rahaliselt kõvasti kaotada, liiguvad esimesed ettevõtted juba endi jaoks innovaatiliste laosüsteemide väljatöötamise suunas.

"Laosüsteemide paigaldamisel tuleb lähtuda ettevõtte spetsiifikast. Innovaatiliste laosüsteemide uuenduslikkus seisneb nende paremas sobivuses konkreetse ettevõtte ülesannete efektiivseks täitmiseks. Samas, kui tarned ja müük näiteks ei toimi, pole ka efektiivsest laost tolku," sõnas Paiste oma ettekandes.

Et tehniliste lahenduste kasutuselevõttu tuleb juba praegu kaaluda, kinnitab kas või tõsiasi, et enamuse laokuludest moodustavad kulud personalile - ligi 57 protsenti kogukuludest, nii kinnitas oma ettekandes lao- ja jaotuslogistika konsultant ning Taurus Konsultatsioonide juhataja Peep Piiber.

Samas kasvavad laotöötajate palgad kiiresti. Pole välistatud, et lähitulevikus võivad need tõusta kuni 15 000 kroonini. Kiiret palgakasvu lükkab tagant ka paljude oskustööliste siirdumine tööle lähivälismaale, peamiselt Soome.

OÜ HR Outsourcing juhataja Riina Rohelaan tõi oma ettekandes ka hoiatava näite Rakvere Lihakombinaadi näol, kust eelmise aasta suvel lahkus lühikese aja jooksul valmiskaubalaost kaheksa töölist, millega kaasnesid ettevõttel ka tarneprobleemid, mis mõjutasid ettevõtte üldist majanduslikku käekäiku.

Probleemid poleks suureks kasvanud, kui uute töötajate leidmine tööjõuturult poleks olnud nii keerukas ja ajamahukas. Samas pole kaasaegse laotehnika kasutuselevõtt efektiivsuse kasvatamiseks mitte ainus võimalik lahendus.

Eesti Logistikaühingu liikme Illimar Pauli sõnul tuleks kriitilise pilguga üle vaadata lao ringluskiirus ja kaupade nomenklatuur ehk teisisõnu tuleks kõik kaubad, mille pidamine kasumlik ei ole, edaspidi süsteemist välja arvata, kuna mida suurem on lao keskmine täituvus, seda madalamaks muutub tööviljakus.

Liigsuure täituvuse puhul võib tööviljakuse langus olla aga kuni 10%.

"Varude ringlemiskiiruse kasvatamine mitte ainult ei alanda kogukulusid, vaid vabastab ka osa laost uute tulude teenimiseks," oli Pauli ettekande üks olulisi ivasid Rahvusraamatukogus toimunud seminaril.

Heade töötajate leidmine muutub iga aastaga üha keerulisemaks, seisab Riina Rohelaane ettekandes.

Kuni aastani 2011 luuakse Eestis igal aastal 4000 uut töökohta. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi kohaselt kasvab Eestis hõivatute arv 623 000 inimeseni. Probleem jõuab haripunkti siis, kui tööjõuturule jõuavad üheksakümnendate alguses ilmavalgust näinud inimesed.

Enim kasvab töötajate arv teenindus- ja tööstussektoris, väheneb põllumajandussektoris. Põhiliselt suureneb vajadus spetsialistide ja oskustööliste järele. Lihttööliste arv jääb praktiliselt muutumatuks. Riina Rohelaane prognooside kohaselt jääb keskmine töötuse määr stabiilselt madalale tasemele, umbes 4-5 protsendi vahemikku.

Töötajate värbamine saab olema varasemast keerulisem, seda just oskustööliste ja spetsialistide leidmisel. Värbamisel minnakse üle otsepakkumistele, kuna töökuulutuste kaudu spetsialistide leidmine ei õnnestu.