Väikefirma sai MTRi kande puudumise tõttu kriminaalkaristuse

Möödunud aastal tarbijakaebusest alguse saanud uurimine päädis kriminaalasja ning 50 tuhande kroonise trahviga, mille prokurör määras karistuseks selle eest, et veebilehe kaudu metalluksi vahendanud Revalnet Eesti OÜ polnud end arvele võtnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hallatavas majandustegevuse registris.

?Ei olnud teadlik vajadusest registreerida, sest tegu polnud ka füüsiliselt eksisteeriva poega,? selgitas Revalneti juht. Tarbijate meelepaha alla sattus ettevõte seetõttu, et jäi tellitud kauba üleandmisega hiljaks.

Advokaat Indrek Veso, kes oli Revalneti kriminaalasjas määratud kaitsjaks, ütles: ?Noormees tahtis asja kiiresti lõpetada, seepärast oli nõus lihtmenetlusega. Minu arvates oli karistus ebaõiglane.?

Veso sõnul näeb kaubandustegevuse seadus ette vaid väärteomenetlust, kuid karistusseadustik võimaldab ettevõtet esimese astme kuritegude puhul trahvida vaid alates 50 tuhande krooni suuruse summaga. Samas on prokuröril õigus nõuda ka ettevõtte sundlikvideerimist.

Veso hinnangul piisaks Revalneti juhtumiga sarnaste kriminaalkaristuste ärahoidmiseks sellest, et karistusseadustik ümber tehtaks. Karistusseadustikust tuleks kõrvaldada võimalus karistada MTRi registreeringuta kaupa või teenust müüvat ettevõtet kriminaalkorras, kui rikkumine avastati esmakordselt.

'Selline tegevus on väärtegu, mille karistused on määratletud kaubandustegevuse seaduses,' ütles Veso.

'Näen lahendusena, et rakenduks nn ühe akna printsiip, kus kõikide registreeringute ja litsentside eest vastutab ettevõtte asutamisdokumente vormistav notar,? kommenteeris erinevate registrite ja karistuste probleemi justiitsminister Rein Lang.

?Väikeste eksimuste eest pole mõtet ettevõtjaid kriminaalkorras karistada,? lisas Lang. ?Kui ettevõte on kellelegi kahju tekitanud, tuleb kahju hüvitada. Kui karistamise tulemuseks on riiklik kättemaks, jäävad kahjud kandmata. Nii tekitame vaid täiendavaid kulusid.'

Majandusministeeriumi registritalituse juhataja Anne Raadla avaldas arvamust, et nende poolt vaadates MTR momendil toimib. Ettevõtjatega, kes ei kinnita oma andmete õigsust, on lihtne. Need kustutatakse MTRist ja rohkem nad tegutseda ei tohi.

?Mille alusel otsustada, kes on registreerimiskohustuslikud?? vastas Raadla aga küsimusele, kui paljud ettevõtted pole siiani majandustegevuse registrisse kantud, kuid peaksid tegelikult seal olema.

Eilse seisuga oli MTRis kõikide tegevusalade lõikes registreeritud veidi üle 28 tuhande ettevõtte. Valdav osa neist, ligi 22 tuhat, ei olnud varem esitatud andmeid tähtajaliselt kinnitanud.

Keeruliseks muudab asja see, et kaubanduse valdkonnas peavad end MTRi kandma ka kõik need ettevõtted, kes oma veebilehel midagi pakuvad, enda toodetut otse tehasest või laost müüvad või, kasvõi tootmisel teise ettevõtte tellimusi täidavad. Äriregistri järgi ei pruugi need ettevõtted kaubandusega üldse tegeleda.