- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,54%8 854,18
- Nikkei 2250,27%39 796,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,97
- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,54%8 854,18
- Nikkei 2250,27%39 796,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,97
Nii oli mitme tolliagendi sõnul eile peaaegu kogu päev süsteemi sisse saada võimatu või väga raske. Ligi 50 firmale teenust pakkuva OÜ Combidek Logistik tollideklarant Heidi Kangro rääkis, et 2-3 esimest päeva oli õnneasi, kui üldse deklaratsiooni edastada sai, kuid nüüd on olukord veidi paranenud.
"Kliendid on närvilised," ütles OÜ IK Speditor Groupi tolliagent Annika Viitak ja lisas, et algus oli väga nutune ning kehvad kogemused jätkuvad: kord ei lase süsteem sisse, kord viskab poole pealt välja.
NT Logistika tolliagendi Merike Haljase sõnul on tõrkeid töös iga päev. Firmal on suured kliendid Eestis, kes impordivad Venemaalt metsa. "Vagunid seisavad, ei saa kaupa vabaks laadida," kurtis Haljas.
Tavaliselt on tolliameti server lihtsalt maas, kuid sagedane on ka selline olukord, kus programm aktsepteerib deklaratsiooni ja jätab vastuse ootele, mis venib üle kahe tunni. Vahel ei saagi samal päeval vastust, kuigi lubatud aeg impordi puhul on 30 minutit ja ekspordi puhul 15 minutit.
"See on juba kolmas üleminek uuele süsteemile ja iga kord on mingi viga," rääkis tollimaakler Andreas Part, kes on seitsme aasta jooksul kasutanud nii infotolli, ASYCUDAt kui ka COMPLEXi ning ei mõista, miks tolliamet vigadest ei õpi.
Tema sõnul on inimesed juba apaatseks muutunud ja peavad normaalseks, kui tollis peab kaua ootama. "Kas kujutate ette, kui pank võtaks kasutusele uue süsteemi ja see ei töötaks korralikult?" küsis ta retooriliselt.
Mitme tollimaakleri hinnangul oleks toll võinud süsteemi kasutuselevõtu paar kuud edasi lükata, sest sellega ei olnud ju kiire. Euroopa Liit nõuab, et süsteem rakenduks liikmesriikides hiljemalt 1. jaanuaril 2007, mil tahetakse täielikult üle minna elektroonsele tollivormistusele.
Eilse Äripäeva päringu peale väljastas maksu- ja tolliamet pressiteate, kus möönis, et COMPLEXi süsteemi töös on lühiajalisi tõrkeid ja katkestusi.
Tõrgete peamiseks põhjuseks toodi, et uus infosüsteem ei aktsepteeri ettevõtete kasutatavat deklaratsiooni esitamise töötehnoloogiat ning ka maksu- ja tolliameti selektiivsusmoodulis esines häireid.
COMPLEX on veebipõhine süsteem, mida saab kasutada igast arvutist, millel on internetiühendus, seejuures saab seda jooksvalt ajakohastada ja hooldada nii, et seda ei pea tegema iga kasutaja ise.
Tolli poolt 1999. aastal kasutusele võetud uudne tolliprogramm ASYCUDA põhjustas ettevõtjatele peavalu nii käivitamise ajal kui ka aasta hiljem, hakates aegajalt tõrkuma.
Hetkel kuum
1999. aasta novembri alguses, kolm päeva pärast seda, kui toll ASYCUDA kasutusele võttis, seiskus esimestel ettevõtetel tootmine. Tooraine jäi lattu kinni ja tollis olid hirmsad järjekorrad.
ASYCUDA saadi ELilt tasuta kingituseks toonase abiprogrammi Phare kaudu. Phare hilines viis kuud programmi tarnega ja nii hilinesid ka koolitus ja installeerimine. ASYCUDA oli varasemaga võrreldes edasiminek, seetõttu vähendati tolliametnike arvu umbes 150 töötaja võrra.
2000. aasta kevadel nurisesid ettevõtjad pärast taas, sest programm suunas põhjendamatult palju kaupa hinnakahtluse tõttu täiendavasse kontrolli.
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Kodumaine toidutootmine hääbub
Kodumaine toidutootmine hääbub
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele