Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toome tööjõudu EList, mitte väljast

    Kümnendi ängistava tööpuuduse olukorrast oleme ootamatult sattunud situatsiooni, kus paljudes sektorites valitseb akuutne töökäte põud. Seega seisab meil ees vajadus laiemalt mõtestada tekkinud olukorda ja määratleda põhimõttelised arengusuunad. Ei tohi unustada, et Eesti on turumajanduslik riik, mis kuulub Euroopa Liitu ja kus peaks valitsema demokraatlik ühiskonnakorraldus. Paraku püüab mõni tööstusjuht neid tõsiasju eirata.
    Tööjõu sissetoomise sünonüümiks on kujunemas Balti Laevaremonditehase ukrainlastest keevitajad, kellele kuidagi töölube ei taheta anda. Tehase juhtkonna retoorika tööjõu sisseveolubade saamiseks ei erine karlvainolikust demagoogiast. Ikka räägitakse tehase vajadusest "plaani täita" ja ähvardatakse kõige halvaga, kui endistest "vennasvabariikidest" vajalikke töömehi ei saabu.
    Lugupeetud laevaehitajad, Eesti kuulub ELi, mille üks põhitunnus on tööjõu vaba liikumine. ELis on laevaehitus viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud, vabanenud on kümneid tuhandeid laevakeevitajaid. Näiteks Saksamaal ja Norras on laevaehitussektori hõive viimasel 15 aastal kokku tõmbunud üle kolme korra. Seega on naeruväärne rääkida laevaehitajate defitsiidist!
    Mispärast noolivad aga Eesti ettevõtjad ELi töötajate asemel väljastpoolt piirkonda tulevaid inimesi? Seepärast, et viimastel on oluline eelis - piltlikult öeldes saab neid ketis hoida. Inimestel väljastpoolt ELi on siin piiratud liikumis- ja töökohtade valiku vabadus. Seega on oluliselt takistatud nende palga ja töötingimuste läbirääkimise võime. Tuues sisse tööjõudu väljastpoolt ELi, saavad ettevõtted olulise konkurentsieelise madalamate tööjõukulude näol.
    Miks Eesti peaks ära põlgama odava tööjõu väljastpoolt ELi? Siin jõuamegi vajadusele teha põhimõttelisi otsuseid. Sellise tööjõu kulu on odav ainult ettevõtte seisukohalt, ühiskonnale võib aga tekitada olulisi negatiivseid välismõjusid.
    Esiteks, ettevõtted ei mõtle tootmise efektiivsuse tõstmisele, vaid loodavad odava tööjõu sisseveole. Seega kinnistame Eestis vähest lisaväärtust andvad tootmisstruktuurid ja vähendame stiimuleid innovaatiliseks arenguks.
    Teiseks, võõrtööjõu kasutamisega suurenevad alati avaliku sektori kulutused ja pinged ühiskonnas. Nii Prantsusmaal kui ka Saksamaal on selged vastuolud erineva staatusega inimeste ja sotsiaalsete rühmade vahel. Kas tahame koos elada inimestega, kelle töötamis- ja liikumisvabadus on piiratud, kes ei saa seega Eesti ühiskonda integreeruda? Samal ajal on Eesti tööturg avatud kõikjalt EList tulevatele inimestele, kes võivad siin vabalt töötada ning kasutada oma demokraatlikke õigusi.
    Kolmandaks, suureneb demoraliseeriv mõju Eesti töötajatele. Töötajatevaheline konkurents võib küll kaasa tuua töö efektiivsuse kasvu, aga ka sundida Eesti inimesi kiiremini teistesse ELi riikidesse lahkuma. Kui tööandjad vastandavad end töötajatele sellega, et toovad "kallite" omamaalaste asemel "odavad" võõrtöölised, siis ühiskonna sidususele ja solidaarsusele see kindlasti kasuks ei tule.
    Heitkem hetkeks pilk konkurentsivõime poolest maailma esikümnesse kuuluvate Põhjamaade kogemusele. Majandusteadlased Moene ja Wallerstein on leidnud, et Skandinaaviamaade konkurentsivõime üks põhjus on olnud palgataseme ühtlustamise poliitika.
    Sõjajärgsete sotsiaaldemokraatlike valitsuste tööturu- ja sotsiaalpoliitikad olid suunatud palgaerisuste vähendamisele erineva tootlikkusega ettevõtetes. Lihtsustatult öeldes - mis iganes tootmisalal ettevõte ka ei tegutse, palgakulu töötaja kohta peab olema ikka võrreldav. Palgatasemete ühtlustamine sundis ettevõtteid muutma tootmist efektiivsemaks ning ei võimaldanud odavate palkade abil ellu jääda madala tootlikkusega, vähest lisaväärtust pakkuvatel firmadel. Piltlikult öeldes, Nokial oli mõttekam sama tööjõukulu puhul kummikute asemel kõrgtehnoloogiat tootma hakata!
    Kui tahame konkurentsivõime poolest edeneda, siis on lubamatu ebaefektiivsete ettevõtete elushoidmine väljastpoolt ELi saabuvate töötajate dumpingpalkade abil. Sellega kinnistame väikse tootlikkusega majandusstruktuuri ja seame otsesed piirangud oma tulevasele arengule. Kui ettevõte ei suuda Eesti (EL) palkade juures oma toodangut müüa, siis tuleb ta kinni panna. Muide, seda nimetatakse turumajanduseks! Kui laevaremonditehas ei suuda sellist palka maksta, mis võimaldaks keevitajaid leida EList, tuleb see tegevus vähetootlikuks tunnistada ja vabastada tööjõud efektiivsemaks kasutamiseks.
    Eestis on üle arendatud paljusid tegevusalasid, milleks meil tööjõudu tegelikult pole. Eelkõige puudutab see turismi-hotellindus-kaubandus- ja toitlustusettevõtteid. Need vajavad olulisel määral (odavat) käsitööd, mille defitsiit lähiaastail väga kiiresti süveneb.
    Loomulikult peab olema võimalik tulla Eestisse tööle kõrge kvalifikatsiooni ja unikaalsete tööoskustega inimestel ka väljastpoolt ELi. Sellised töötajad peaksid olema aga selgesti eristatavad sellest töötajaskonnast, keda ettevõtted tahaksid sisse tuua odavapalgaliste töökohtade täitmiseks.
  • Hetkel kuum
Ott Aava: enamik idufirmasid ei jää ellu. See on hea
Mida toetavam on ühiskond idufirmade ebaõnnestumiste suhtes, seda rohkem sünnib suuri edulugusid, kirjutab advokaadibüroo Cobalt tehnoloogiasektori tehingunõustamiste juht Ott Aava.
Mida toetavam on ühiskond idufirmade ebaõnnestumiste suhtes, seda rohkem sünnib suuri edulugusid, kirjutab advokaadibüroo Cobalt tehnoloogiasektori tehingunõustamiste juht Ott Aava.
Wall Street sulgus uusi rekordeid purustades rohelises
Enne kolmapäevast kauplemispüha tõusid USA suured aktsiaindeksid teisipäeval taas uutele rekordtasemetele: S&P 500 kerkis +0,25%, Dow 30 tõusis +0,15% ning Nasdaq edenes +0,03%.
Enne kolmapäevast kauplemispüha tõusid USA suured aktsiaindeksid teisipäeval taas uutele rekordtasemetele: S&P 500 kerkis +0,25%, Dow 30 tõusis +0,15% ning Nasdaq edenes +0,03%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjatele koidab peagi võimalus kergemini laenu saada
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Milline on edukas juht? 10 põhimõtet pärast mitmesaja liidriga rääkimist
Mida tähendab olla edukas juht? Olen rääkinud üle 400 juhiga ja kuuldud tarkuseterad välja sõelunud, süstematiseerinud ja tervikuks sidunud.
Mida tähendab olla edukas juht? Olen rääkinud üle 400 juhiga ja kuuldud tarkuseterad välja sõelunud, süstematiseerinud ja tervikuks sidunud.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Kütusemüüjad teavad üksteise äri väga hästi, aga kartelli ei paista
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Saaremaa Piimatööstus kukkus juustu pärast kahjumisse
Saaremaa Piimatööstus jäi eelmisel aastal miljoni euroga miinusesse ja nimetab põhjuseks juustu hinna rekordilist vabalangust aasta alguses.
Saaremaa Piimatööstus jäi eelmisel aastal miljoni euroga miinusesse ja nimetab põhjuseks juustu hinna rekordilist vabalangust aasta alguses.
Tuntud veinivabrik pakib tootmise kokku: “See ei ole traagiline, vaid suurepärane”
Peenjoogivabrik Nudist koondas kulude kokkuhoiuks kogu müügimeeskonna, suve keskpaigast on ettevõttes tööl ainult üks inimene ja peale selle lõpetab firma jookide tootmise Telliskivis.
Peenjoogivabrik Nudist koondas kulude kokkuhoiuks kogu müügimeeskonna, suve keskpaigast on ettevõttes tööl ainult üks inimene ja peale selle lõpetab firma jookide tootmise Telliskivis.