Üks käik notari juurde ja asjad aetud
Ettevõtlusele - eriti alustavale ettevõtjale - tuleks kasuks, kui oleks olemas üks "aken", mille kaudu saaks kõik ettevõtte asutamiseks vajalikud toimingud ära teha. Sama nõuab ka ELis arutlusel olev teenuste direktiivi eelnõu. Eestis on selleks olemas sobiv institutsioon - notar.
Notar on vabakutseline riigiametnik, kes põhitegevusena tõestab tehinguid, mis aga ei tähenda vaid juba sõlmitud lepingu järjekordset tembeldamist. Notari esmaülesanne on erapooletu nõustajana selgitada poolte tahe ja väljendada see adekvaatses juriidilises vormis - mõne tehingu puhul tuleb kaitsta nõrgemat osapoolt õiguslike riskide eest.
Lisaks tehingute tõestamisele - mille hulka kuulub ka enamik äriühingute asutamisega seotud toiminguid - on notari ülesanne hoolitseda selle eest, et tehingud registreeritakse seadusega ette nähtud riiklikes registrites.
Kui alustav või tegevust ümber kujundav ettevõtja niikuinii peab notari juures käima, siis miks ei võiks notar ka kõik muud riigiga suhtlemiseks vajalikud toimingud korda ajada: registreerida asutatud ettevõte maksuametis või mujal riiklikes registrites, hankida vajalikud tegevusload, kooskõlastused ja teha ära formaalsused, et alustava ettevõtja jaoks piirduks ettevõtte asutamine ühe käiguga notari juurde?
Justiitsministeeriumi hinnangul peaks see kuuluma notari ülesannete hulka. Osaliselt lähtuvad sellest põhimõttest ka oktoobris 2005 tehtud muudatused notariaadialastes seadustes. Kindlasti tuleb seda põhimõtet laiendada muudelegi toimingutele. Eelkõige pääseksime sellise lahenduse korral teenuste direktiivist tulenevate kohustuste täitmisel eraldi riigiorgani juurdeloomisest.
Üks küsimus siiski tekib: kas niigi tööga üle koormatud notarid ka nende uute ülesannetega hakkama saavad?
Lähiajal luuakse Eestis juurde hulk uusi notari ametikohti, mistõttu peaks notari keskmine töökoormus oluliselt vähenema. Lõpevad omandireformiga seotud toimingud, kaasa aitab ka kinnisvarabuumi jahtumine. Samuti tuleb analüüsida kõigi notariaalse tõestuse ja kinnitamise nõuete põhjendatust ning kaaluda seadusega ette nähtud vorminõuete lihtsustamist nende tehingute puhul, kus selge põhjendus puudub. Leiame, et notar on just see õige institutsioon, kelle ülesanne võiks tulevikus olla kõigi ettevõtjale oluliste toimingute kordaajamine riigi ees.