Veebipankade võrdlemisel ilmnes, et Ühispanga lehekülg on kõige turvalisem (ja sellega ka keerulisim), hoiatades sisenedes viiruse eest, aegudes kõige kiiremini ning nõudes makse kinnitamiseks alati kaardikoodi. Kui lisada siia veel pidev parooli vahetamine, siis võib oma rahale ligipääs muutuda tõsiseks väljakutseks.
Hanza.neti puhul on mugav see, et alati ei pea koodikaarti rahakotist välja võtma ning maksete kinnituseks piisab, kui sisestada kolm esimest paroolikaardi koodinumbrit.
Sampo on läbinud uuenduskuuri ning suur osa kasutusvõimalusi on samad mis konkurentidel, samas on tal
U-Netist ja hanza.netist ühe numbri võrra pikem kood paroolikaardil. "Võrreldes hanza.netiga näeb välja vanaaegne ja on ka ebamugavam kasutada, hanza.net on kuidagi loogilisema ülesehitusega," kommenteeris üks mõlema panga kasutaja.
Kõige suurem üllataja on endiselt Nordea, kelle internetipank on funktsioonide poolest sama arenenud kui NMT mobiiltelefon tänapäevases 3G maailmas. Näiteks annab pank klientidele numbrilise kasutajatunnuse ja paroolilehe 80 ühekordse koodiga, mida tuleb ühekaupa maha kriipsutada. Väljavõtte tegemiseks suunatakse kasutaja Itella ASi kodulehele. Põhifunktsiooniks on ülekanded (mis on küll tasuta).
Üldiselt kuuldub internetipankade kasutajate seas nurinat konto väljavõtte ajaperioodide kiirvaliku üle, kuna automaatselt pakutakse perioode, mis algavad käesolevast kuust ning pikemaid tuleb ise sättida. Samuti kipuvad salasõnad korduvate vahetamiste tõttu sassi minema.