Uudised
Siim Sultson
17. oktoober 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väikeehitis pääseb ehitusloast

Vastavalt ehitusseadusele on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek maaüksusele ehitist püstitada, seda laiendada, rekonstrueerida või lammutada.

"Ilma ehitusloa ja -projektita võib ehitada tingimusel, et ehitis on ühe kinnistu piires ja ehitusalune pind on alla 20 m2, ehitise kõrgus maapinnast on kuni 5 m, ehitisel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone," selgitab advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper.

Seega näiteks nii suure oma tarbeks ehitatud aiamaja, grillmaja või kuuri puhul ei ole ehitusluba nõutav.

Samas ei saa ehitusloata ehitatud ehitisele taotleda kasutusluba. "Seega ehitada võib, aga kohalik omavalitsus ei kontrolli, kas ehitis vastab ka õigusaktidega ehitisele esitatavatele nõuetele," tõdeb Uuetoa-Tepper.

Samas juurdeehituste puhul mängib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kati Kõrbe sõnul hoone maapealne kubatuur rolli detailplaneeringute juures. "Kuni 33% olemasoleva hoone mahust võib projekteerida juurdeehituse ilma algatamata uut detailplaneeringut antud alale. Kuid ehitusluba tuleb igal juhul juurdeehitusele võtta," lisab ta.

Samuti on Kõrbe seletusel ehitusluba vajalik ehitise renoveerimisel tehnosüsteemide uuendamisel algsest erineval viisil.

20-60 m2 ja kuni viie meetri kõrguste väikeehitiste puhul tuleb Uuetoa-Tepperi kinnitusel küsida kohalikult omavalitsuselt kirjalik nõusolek. Kohalik omavalitsus otsustab iga ehitise puhul individuaalselt, kas ehitusprojekt on vajalik.Seega igasuguse väikeehitise puhul tasub kohalikust omavalitsusest uurida, kas on sealses ehitusmääruses täiendavaid nõudeid.

"Näiteks Tallinna ehitusmääruse kohaselt tuleb sellise väikeehitise püstitamisel muinsuskaitselisele maa-alale või miljööväärtusega hoonestusalale alati koostada ehitusprojekt," lisab Uuetoa-Tepper.

Nagu kõigi ehitiste puhul, määrab tiheasustusega alal ka väikeehitiste asukoha ja ehitiste vahekaugused krundil detailplaneering. Seega 20-60 m2 väikeehitise asukoha mittevastamisel detailplaneeringule Uuetoa-Tepperi kinnitusel kohalik omavalitsus kirjalikku nõusolekut ei anna. Sarnaselt piirab ka alla 20 m2 ehitiste püstitamist detailplaneering. Detailplaneering pakub tema seletusel naabrile võimalusel planeeritava ehitise suhtes kaitset.

Ehitusluba ja kirjalik nõusolek kaotavad kehtivuse, kui kahe aasta jooksul väljastamisest pole ehitamisega alustatud.

Viimsi valla ehitusameti juhataja Juhan Kulleri kinnitusel sätestab Viimsi valla ehitusmäärus põhiliselt sama, mis ehitusseadus.

"Igal juhul on tark tegu ka alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise puhul pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Meie soovitame ka alla 20 m2 korral küsida kirjalikku nõusolekut," selgitab Kuller.

Samuti ei tohi tema sõnul alla 20 m2 väikeehitist püstitada detailplaneeringuga määratletud ehituskeelutsooni.

Ehituskeelutsoonidest peab Kulleri veendumusel olema teadlik iga kinnistuomanik.

Lisaks meenutab Kuller, et juurdeehituse puhul, kui see on isegi alla 20 m2, läheb ikkagi arvesse terve ehitise (sealhulgas juurdeehituse) alune pindala.

Seega lähtuvalt kujunevast pindalast on nõutav vähemalt kirjalik nõusolek, kui mitte juba ka ehitusluba.

Sellise juurdeehituse puhul ei huvita valda Kulleri seletusel mitte terve projekt, vaid asendiplaan, põhiplaan ja ehitise vaated. "Meid huvitab, kuidas hakkab ehitis välja nägema. Need on lihtsustatud vaated," lisab ta.

Tallinna ehitusjärelevalve teenistuse ehituslubade osakonna peaspetsialist Raivo Herma sõnul ei kehti Tallinna territooriumil ehitusseadusest erinevaid nõudeid.

Sarnaselt ehitusseadusega puudub alla 20 m2 väikeehitise puhul Tallinnaski ehitusloa- ja projektinõue, kui ehitis pole avalikuks kasutamiseks.

20-60 m2 väikeehitise puhul piisab tema kinnitusel üldjuhul linna kirjalikust nõusolekust, kui ehitis pole avalikuks kasutamiseks.

Küll aga on ehitusluba Herma kinnitusel vajalik, kui tehakse olemasolevale ehitisele laiendust või juurdeehitist. Tavaliselt Tallinn piirdub ehitusloanõudega ehitise välistööde puhul.