Puudega laste vanemad saavad lapsehoiuteenuse tasuta

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab järgmisel nädalal sotsiaalministeeriumi ettepanekut sotsiaalhoolekande seaduseelnõu muudatuseks, mis võimaldaks tuleva aasta 1. jaanuarist pakkuda sügava ja raske puudega laste vanematele riigi poolt rahastatavat lapsehoiuteenust, teatas sotsiaalministeerium.

Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul on sotsiaalministeerium teinud teenuse väljatöötamisel koostööd ka puuetega laste vanemate organisatsioonide esindajatega. "Läbirääkimiste käigus selgus, et nad pole huvitatud oma raske või sügava puudega lapse paigutamisest ajutiselt lastekodusse, vaid peavad olulisemaks võimalust, et laps jääb oma kodusesse tuttavasse keskkonda ja hooldamise teenust osutatakse lapse omas kodus," ütles minister.

Teenus pakub laste vanematele täiendava hooldamise ja järelevalve võimaluse viie päeva jooksul aastas. Töötav vanem saab paremini korraldada lapsehoidu ajal, mil lasteaiad ja koolid või õpilaskodud on suletud. Lastevanemad, kes puudega lapse hooldamise tõttu tööl käia ei saa, võivad lubada endale puhkust. Tulevikus tahab sotsiaalministeerium pikendada teenust vähemalt kahe nädalani.

Riigieelarvesse on teenuse osutamiseks kavandatud 11 miljonit krooni. Arvestuste aluseks on võetud 4706 raske ja sügava puudega last, kus ühe lapse hoidmise eest kompenseerib riik ligi 2350 krooni aastas. Lapsehoidja võib korraga hoida kuni viite puudega last, tema teenistuseks võib maksimaalse hoiu korral kujuneda 95 krooni tunnis.

Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on selle teenuse osutamise kohustus pandud inimese elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Kuna see on aga tulenevalt omavalitsuste erinevatest võimalustest tinginud piirkonniti ebaühtlase teenuse kättesaadavuse, siis aitab riik toetada teenuse osutamist.

Puuetega laste rehabilitatsioon on üheks tuleva aasta Sotsiaalministeeriumi prioriteediks. Eelarve kasvab võrreldes selle aastaga 34 miljoni krooni võrra Järgmise aasta eelarves on puuetega laste rehabilitatsiooniks 47 miljoni krooni. See võimaldab puudega lastele pakkuda rohkem rehabilitatsiooniteenuseid - näiteks psühholoogi, füsioterapeudi või massaaži teenuseid. Teenused omakorda aitavad kaasa puudega laste arengule ja ka sellele, et nad täiskasvanuna ühiskonnas iseseisvalt paremini hakkama saaksid.