Väliskoolitajad pakuvad nüansirohkemat infot ja kogemusi

Rahvusvaheline ärinõustamisfirma KPMG Baltics AS pakub oma klientidele auditi-, maksu-, finants- ja ärinõustamisteenuseid. Kvaliteetsete ärinõustamisteenuste pakkumiseks on töötajate oskusteave ning oma töövaldkonda puudutavate uuendustega kursisolek tihti otsustava tähtsusega.

KPMG Baltikumi regiooni personalijuhi Piret Lauri sõnul on sellises olukorras välismaiste koolitajate teenuste kasutamine tihti ainuvõimalik lahendus, kuna ettevõtte tegevusvaldkonna spetsiifikast lähtuvalt ei ole Eestist vajalikul tasemel koolitusi võimalik osta. Selliste koolituste suhtluskeeleks on tavaliselt inglise keel, mille oskamine on KPMGs kui globaalses organisatsioonis töötamise üks eeldusi.

"Korraldame koolitusi ka oma klientidele ning seetõttu on tähtis, et meie koolitused pakuksid kliendile midagi sellist, mida ta raamatutest või kohalikult turult ei saa," selgitab Laur. "Samuti kaasame välismaiseid koolitajaid kliendikoolitustel, kus oleme vajaduse korral kasutanud tõlkide abi."

Eesti koolitusettevõtete pakutavatest koolitustest kasutab KPMG Baltics AS eelkõige tehnilisi oskusi ja juhtimiskompetentse toetavaid koolitusi: arvutikoolitusi, keelekoolitusi, aga ka mitmesuguseid enese- ja meeskonnajuhtimisega seotud koolitusi. Kuna koolituste ostmisele eelneb alati põhjalik mõlemapoolne eeltöö, on KPMG Baltic nende koolitustega ka rahule jäänud.

Tallinna Vesi ASi töötajad osalevad nii kodumaiste kui ka välismaiste koolitajate koolitustel. Ehkki koolitusi toimub iga kuu ning põhilisteks koolitajateks on siiski kodumaised koolitusfirmad, tellitakse keskmiselt kord aastas ka välismaisteid koolitusi. Sel juhul on tegu spetsiifilise koolitusega, näiteks projektijuhtimine või coaching, mida ükski Eesti koolitaja soovitud vormis ei paku.

ASi Tallinna Vesi personalijuht Ilona Lott peab koolituste puhul oluliseks praktilisust: pelk teooria ei anna töötajatele piisavalt julgust, muutmaks oma aastate jooksul kujunenud harjumusi.

Välismaistest koolitajatest on Tallinna Vesi kasutanud eelkõige Suurbritannia koolitajaid, sest ettevõtte emafirma asub just seal ning kontaktid sealtkandi koolitajatega on head. Aeg-ajalt on koolitajateks ka töötajad emafirmast.

Põhiliseks erinevuseks välismaiste ja kodumaiste koolitajate vahel peab Lott just praktiliste oskuste osakaalu koolitustel. Eesti koolitajad kipuvad kohati olema vaid teooriakesksed ning kursuse lõppedes ei ole osalejal praktilist ettekujutust, kuidas teooriat oma töös rakendada. "Välismaised koolitajad aga pakuvad nii praktikat kui ka metoodikat koos," kiidab Lott.

Keelebarjääri tõttu pole ühelgi koolitajal koolitusest osavõtt jäänud ära või puudulikuks, sest vajadusel kasutatakse tõlki. Loti sõnul pole vahendatud tekst kunagi sama hea kui vahendamata tekst ning koolitustel osalemiseks peaks vähemalt keelest aru saama. Kui algul oli töötajatele võõras ja harjumatu, et mõned koolitused toimuvad võõrkeeles, siis praeguseks on hakatud sellega ära harjuma. Viimasel ajal on levinud variant, et koolitus toimub küll inglise keeles, kuid näidatavad slaidid on eesti keeles. Kui kellelgi jääb midagi arusaamatuks, saab tõlgilt paluda ka järeltõlget.

Personalijuht Lott hindab aastate lõikes koolitustele tagasisidet järjest positiivsemaks, sest järjest enam julgetakse kohe koolitusel küsida koolitajalt, kui midagi jäi segaseks. Varem pöörati sellele tähelepanu alles pärast koolitust, mil koolitajal polnud enam võimalik vastata. "Kuna harjumuse jõud on inimestes niivõrd suur, on eriti oluline koolitusel aktiivne osalemine ja kaasarääkimine," rõhutab Lott.

Sampo Pank AS on töötajate koolitamisel kasutanud välismaiseid koolitajaid, sest nende koolituste puhul on reeglina tegemist väga erialaspetsiifiliste valdkondadega.

Näiteks pangatehnoloogia ja portfellihaldus, mida ei ole Eesti koolitajatelt võimalik tellida. Mõningal määral on kasutatud välisfirmasid ka juhtimiskoolitusteks. Sampo panga koolitusosakonna juhataja Külli Meieri sõnul annab väliskoolitustel osalemine võimaluse mõelda olulistele teemadele koos rahvusvahelise juhtimiskogemusega eksperdiga. "Lisaväärtust toovad koolitusel kasutatavad näited ning kindlasti mõjutavad kogu koolitusprotsessi eri rahvuse ja taustaga osalejad," kommenteeris Meier.

Meieri arvates leidub tugevamaid ja nõrgemaid koolitajaid nii Eestis kui ka mujal maailmas. Sampo Pank on kasutanud rahvusvaheliselt tunnustatud koolitusfirmasid, kus koolitajate valik ja ettevalmistus on olnud väga põhjalik. Samas võivad tugevuseks olnud rahvusvaheline kogemus ja paljude organisatsioonide näited mingis kontekstis muutuda ka nõrkuseks. Näiteks protsessid või mudelid, mis toimivad suurtes organisatsioonides, ei ole alati rakendatavad väiksemates kogukondades. "Loomulikult jääb koolitataval alati võimalus mudelit või omandatavat teadmist meie oludele vastavaks kohandada," lisas Meier.

Kuna väliskoolitused on Eesti turuga võrreldes kulukamad, lisaks tuleb tasuda ka reisi- ja elamiskulud, on koolituspäevades arvestades väliskoolitajate kulude osakaal eelarves oluliselt suurem. Koolituste eelarvest kulub väliskoolitustele umbes 25 protsenti.

Meieri hinnangul on neil koolitajatele alati kõrged nõudmised, kuid kui Eesti koolitajate kohta on osalejatel tihti taustainfot, liigub välismaiste koolitajate kohta vähem konkreetsemat eelinfot ja seetõttu ollakse ka vabamad iseenda positiivsetest või negatiivsetest eelarvamustest.

Tallinna Vesi on leidnud sobivad koolitajad välismaalt eelkõige soovituste põhjal.

Soovitajateks on mõni töötaja emafirmast või konsultant, kellega on koostööd tehtud. "Soovitused on olulised, sest niisama internetist infot otsides ei saa kuulda teiste praktilist kogemust," ütles ASi Tallinna Vesi personalijuht Ilona Lott.

Kuigi välismaise koolitaja Eestisse toomine maksab rohkem, kui kodumaise koolitaja koolituse hind, moodustub koolituse kogumaksumus mitmest aspektist. Loti kogemusel on keskmise välismaise koolitaja päeva hind tihtilugu sama, mis Tallinna koolitajategi keskmine.

Hinnavahe tuleb eelkõige välismaise koolitaja lisakuludest nagu edasi-tagasisõidu lennukipilet ja hotellis ööbimine.

"Vahel harva õnnestub koolitaja tellimisel ühendada tema tulek mõne muu suurema üritusega, siis on lõplik koolitustasu väiksem," lisas Lott, kes ei oska öelda ühtset põhjust, miks on hinnavahed nii väikesed. Aeg-ajalt pakutakse paremaid hindu koostöö arendamise eesmärgil või arvestades Eesti ettevõtete rahaliste võimalustega.