• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veemajanduse europrojektid võivad rahast ilma jääda

    Ehitushindade tõus tingib veemajanduse hangete kallinemise, mis omakorda toob päevakorda kanalisatsiooni ja puhta vee süsteeme parendavate europrojektide edasise saatuse.
    Tõenäoliselt selgub, et konkreetselt Emajõe-Võhandu projekti ei saa enam Euroopa Liidu poolt praeguseks eraldatud summade eest täies mahus teostada - raha jääb puudu. Kui palju projekt kallineb ja millise institutsiooni toel lisaraha leitakse, on esialgu veel täpselt välja koorumata.
    Üks on kindel - projektide katkijäämine ei saa olla variant, mida isegi kaaluda, sest ELiga liitumisel võttis Eesti endale kohustuse viia kõikide omavalitsuste valgalas (ka Emaõe-Võhandu) paiknevate linnade-valdade veemajanduse infrastruktuur vastavusse ELi direktiividega.
    Kohustuse mittetäitmine läheb riigile trahvi näol tervikuna kordades kallimaks kui ükskõik millise teise lahenduse leidmine.
    ASi Emajõe Veevärk tellitud pakkumiskutsedokument koos eskiisprojektiga kõikide omavalitsuste kohta saab valmis selle aasta novembris ja seejärel kuulutatakse tõenäoliselt 2007. aasta alguses välja ehitushange. Selle lõppemisel selgub parim pakkuja ja ka ehituse lõplik maksumus ning siis saab selgeks, kui palju raha puudu jääb.
    Seega on kõige reaalsem ja mõttekam riigi lisatoetuse leidmine. Arvestades, et ehitustsükkel hõlmab mitut aastat, saab puudujääva summa jaotada mitme eelarveperioodi peale, mis võimaldab projekti teostada väiksemate osade kaupa ning sel moel rahatühimikku mõistuspäraselt täita.
    Emajõe Veevärk loodi keskkonnaministeeriumi initsiatiivil, et tagada euroliidu rahastatavas Emajõe-Võhandu suurprojektis osalevatele omavalitsustele Ühtekuuluvusfondi maksimaalne toetus. Emajõe Veevärgiga ühines 22 omavalitsust ja projektiga saadava toetuse suurusjärk on 516,6 miljonit krooni. Tegemist on Ühtekuuluvusfondi tagastamatu abiga.
    Projekti lõplik eesmärk on viia Emajõe Veevärgiga ühinenud omavalitsuste veemajanduse infrastruktuur vastavusse ELi direktiividega. Seda eelkõige selleks, et tagada kohaliku elanikkonna varustamine nii kvaliteetse joogivee kui ka kanalisatsiooniga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
USA ametivõimud hakkasid uurima Alibaba pilveäri
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
Venemaa firma tellib hiigeljäälõhkuja Soomest Vene omanikega laevatehaselt
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome pungil kirbuturg toob ülejäägi Eestisse
Koroonaajal rohkem koju suunatud soomlased toovad kasutatud kaupa kõvasti kirbuturule, aga müügiks see päris sama tempoga ei lähe. Forssa Hope-nimeline taaskasutuskoht toob müümata jäänud kauba Eestisse, kirjutab Yle uudisteportaal.
Koroonaajal rohkem koju suunatud soomlased toovad kasutatud kaupa kõvasti kirbuturule, aga müügiks see päris sama tempoga ei lähe. Forssa Hope-nimeline taaskasutuskoht toob müümata jäänud kauba Eestisse, kirjutab Yle uudisteportaal.