Jaapanis pikim sõjajärgne majanduse kasvuperiood

Firmade bilansid on muutunud tugevamaks ja kasumid on rekordilistel tasemetel. Palkade langus on lõppenud ja töötus on langenud 5,5 protsendilt 4 protsendile. Kõige tõsisemast probleemist - deflatsioonist - on samuti üle saadud. Vähemalt niimoodi näitab viimane makromajandusstatistika. See on võimaldanud ka Jaapani keskpangal normaliseerida rahapoliitika. Tänavu juulis tõsteti baasintressimäära 0,25 protsendini, mis on esimene tõste viimase kuue aasta jooksul. Kinnisvarahinnad, mis olid kokkukukkumise äärel, on stabiliseerunud ja mõnel pool isegi tõusevad. Jaapani rahandusminister Koji Omi ütles novembri esimeses pooles, et majanduses toimusid 1990ndatel ümberkorraldused ja nüüd toimib majandus tõhusamalt. Suuremad kasumid viivad kõrgemate palkadeni, mis omakorda kasvatab nõudlust. "Ettevõtete kasumid on kasvanud väga kiiresti. Palju on investeeritud uurimis- ja arendamistöösse ning uutesse seadmetesse," ütles Omi. "Põhimõtteliselt on majanduse olukord hea."

Enne aga kui praegusest majanduskasvust väga vaimustusse sattuda, võiks seda võrrelda Izanagi buumiga. Mõnes mõttes pole neid ajavahemikke võimalik võrrelda. 20 aastat enne Izanagi buumi oli Jaapan sõjajärgsetes varemetes. 20 aastat enne käesolevat majanduse tõusu perioodi, 1982. aastal, kogus Jaapani majandus hoogsalt tuure. Tarbijakulutused tõusid järsult, lükates varade hindu ebamõistlikesse kõrgustesse. Kui Izanagi oli noor, särtsakas sprinter, kes lippas teistele järele, siis praegune majanduse taastumine on kui vanuri toibumine infarktist.

Olulisim erinevus kahe majanduse tõusuperioodi vahel ongi kasvukiirus. Izanagi buumi ajal kasvas majandus keskmiselt 11,5 protsenti aastas, seevastu praegu on majanduse reaalkasv olnud keskmiselt 2,4 protsenti aastas. See on olnud nii nõrk kasv, et vahepeal on majandus kahes kvartalis isegi kukkunud. Ometigi arvavad analüütikud, et praegune kasv võib jätkuda veel mõned aastad. Eelmisel nädalal avaldatud kolmanda kvartali andmed näitasid, et majandus kasvab 2protsendilise kiirusega. Kuna praegust kasvuperioodi saadab deflatsioon, on nominaalkasv väike. Nominaalselt on majandus 2002. aastast saadik kasvanud 5 protsenti ehk alla 1 protsendi aastas. Sellised deflatsiooniperioodid nagu Jaapanis on täiesti pretsedenditud ja analüütikute arvamused madala nominaalkasvu tähendusest lähevad järsult lahku.

Daiwa Instituudi nõunik ja endine Jaapani keskpanga nõukogu liige Teizo Taya ütleb, et andmed näitavad, et majandus võib kerge deflatsiooniga väga hästi toime tulla. Lehman Brothersi peaanalüütik Paul Sheard on aga teistsugusel arvamusel. Arvestades Jaapani mõjukust maailmamajanduse seisukohalt, on riik kindlasti maksnud kõrget hinda, ütles Sheard.

Tarbijad ostavad erinevate buumide ajal erinevaid tooteid.

Izanagi buumi ajal vedasid kasvu kolm toodet: värvilised telerid, õhukonditsioneerid ja autod.

Seekordset majanduskasvu on toetanud digitaalsed fotokaamerad, lameekraaniga televiisorid ja DVD-mängijad.

Jaapani tarbijad on suurendanud oma kulutusi, vaatamata sellele, et palgad pole kasvanud. Nad on kasutanud oma sääste, mis olid arenenud maailma ühed kõrgemad. Tööpuudus on vähenenud, kuid elanikkond vananeb.