• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Robotid rabasid palliplatsil

    Robotexi tänavune põhivõistlus - võrkpall - oli squash'i põhimõttel. Kes rohkem palle üle võrgu loobib, on võitja. TTÜ aula oli reedel puupüsti rahvast täis, robotite spordivõimeid hindas žürii, kuhu kuulusid Marek Strandberg, Energiakeskuse juht Aare Baumer ja Madis Listak. Pikajuukselised prillidega tehnikafriigid püüdsid palle loopiva roboti hingeellu sisse elada. Robotite kahevõistlus pakkus lusti ja lõbu, kaameramehe vunts kerkis pidevalt naerule.
    "Ta suri passiivsena, vähemalt ei visanud publiku pihta ja hoidis palli mängu lõpuni enda käes," iseloomustas võistluse juht Peeter Marvet üht kaotajat.
    Ei, robotid pole ainult metallist, juhtmetest ja plastmassist juppidest moodustised. Robotiehitajate näoilmed ja tunded räägivad, et nende kätetööl on hing sees. Võrkpalliplatsil polnud mitte tundetud kobakad, vaid jonnakad lapsed, pirtsakad armukesed, neurootilised naised või jäärapäised naabrimehed…
    "No mida sa teed!? Kuhu sa lähed!? Nii ei tohiks ta teha, mis tal viga on? Täitsa lolliks läks!" pani robotite ettearvamatu käitumine ehitajate närvid enne võistlust proovile.
    Tallinna IT Kolledži tudengid Renno, Juri ja TTÜ magister Priit annavad oma robotile viimast lihvi. IT Kolledž on alates 2002. aastast võitnud Robotexil ainult esikohti.
    Noormehed näitavad, et suur osa robotist on nutikalt kokku pandud käepärastest osadest. "Mootor on tehtud Säästumarketist ostetud akutrell-kruvikeerajast, rattad on vanadest arvuti kõvaketastest, põhilise töö teeb veebikaamera, mis annab pallist märku, lisaks andurid, arvutiprogramm. Palli paremaks haaramiseks on harjased, palli viskamiseks lusikas," selgitab Renno. "Ideed on head, aga töökindlus jätab soovida nagu meilgi," kommenteeris Renno ülejäänud võistlejaid.
    Kui päeval võistlesid elektroonikakursuse tudengid takistussõidus, siis veidi hiljem pistsid mehhatroonikainstituudi tudengite robotid rinda tulekustutamises.
    Kindlate parameetrite - kaalu, mõõtmete ja hinna (kuni 150 eurot) - järgi ehitatud robotitel tuli otsida põrandale seatud labürindis ehk korteris üles tulekahju ja see ära kustutada. Tulekahju imiteeris väike teeküünal toanurgas, puhujaks oli aga robotisse ehitatud ventilaator. Mõni ei suutnud ettenähtud 3 minuti jooksul infrapunaanduritega tuld üles leida, mõni marssis sellest ülbelt mööda - korter põles maha. Tulekahju suutis ära kustutada vaid kaks robotit ja nad teenisid publikult sooja aplausi.
    TTÜ aulas olid juba eelmisel õhtul end magamiskottidega sisse seadnud mõned võistlejad. Roboteid ehitati 24 tundi, nii et nii mõnigi hõõrus magamata silmi ja oli näost roheline.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Helsingi börsil käib valus langus
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.