Milliseid keegi täpselt vajab, saab selgitada jalalaba arvutidiagnostika abil.

"Eesti inimesele on lampjalgsus üsna omane, kuid probleemile ei pöörata tähelepanu enne, kui asi juba hulluks hakkab minema," arvab ASi Gadox konsultant Tiina Pihlak. Väsimustunnet jalgades peetakse normaalseks ning kui jalad just väga ei valuta, siis arsti juurde ei tulda.

"Valu - see on juba karje," ütleb Extra Comfort Eesti OÜ kirurg-ortopeed Lehte Pärn, kes soovitab probleemi nii kaugele üldse mitte lasta areneda. Pärn, kes on arstina patsientide jalaprobleemidega kokku puutunud juba 37 aastat, lükkab ümber arvamuse, nagu tugitaldu ilma mõjuva põhjuseta kanda ei tohiks.

"Taldu võiks minu meelest kanda sünnist surmani," ütleb Pärn, kes sellele lisaks soovitab võimaluse korral eelistada ortopeedilisi jalanõusid.

Ka Tiina Pihlak arvab, et tallatugesid võiks soovitada pea igaühele. "Kahju nad ei tee ning probleeme jalgadega on inimestel väga palju," ütleb ta.

Kuna käimise ajal jalalabale osaks saava surve vale jaotumine võib põhjustada valusid ka teistes kehapiirkondades, siis võib tugitaldade kandmine aidata leevendada ka selliseid terviseprobleeme nagu selja-, jala-, põlve-, kaela- ja peavalud.

Inimeste jalad on väga erinevad, kuid kauplusest ostetud standardjalatsid seda arvesse ei võta. Arvutidiagnostika annab võimaluse patsientidele individuaalsemalt läheneda.

Extra Comfort Eesti OÜ pakub kaheksat erinevat tallamudelit igale jalanumbrile, esmalt uuritakse arvutiga, millised probleemid konkreetsel inimesel on ning milline tugi talle kõige paremini sobib.

Samuti on võimalus lasta oma jala järgi ka päris individuaalne tallatugi välja töötada, kuid Pärn arvab, et enamasti piisab valiku tegemiseks valmismudelitest, sest inimeste probleemid on analoogsed.

Mõneminutiline arvutiuuring aitab avastada jalapöia deformatsiooni juba algstaadiumis, pakkudes võimalust ennetada mitmeid haigusi. Inimese jalataldadest tehakse esmalt pilt ja siis hakatakse alles vaatama, milline võiks olla optimaalne abi.

Tallatoega saab toetada talla ristivõlvi ja pikivõlvi. "Eesti inimestel on probleemsemad ristivõlvid," ütleb Lehte Pärn.

Üldine reegel on, et tööjalanõu konts ei tohiks olla madalam kui 2 cm ja kõrgem kui 4-5 cm. Lehte Pärn möönab, et jalanõu valik sõltub ka töö iseloomust. "Kes istub arvuti taga, sellel võib olla täiesti korralik kõpsking jalas ja pole probleemi," ütleb Pärn. Kuid seisva töö tegijatel soovitab ta optimaalsest kontsakõrgusest siiski kinni pidada.

Töö eripära võib esitada jalanõule lisatingimusi. Nii peavad kokkade kingad olema kindlasti kinnised ja kõva ninaga, sest potikaas võib varvaste peale kukkuda, ehitustöölised vajavad aga juba hoopis spetsiaalse disainiga turvajalanõusid.

ASi Gadox konsultant Tiina Pihlak soovitab vahetusjalanõudeks Scholli firmamärgiga anatoomilisi jalanõusid, mis sobivad kandmiseks enam-vähem kõigile ning on saadaval ka jaekaubanduses. Tavalistele jalanõudele võiks tugitallad sisse pista ning suuremate jalaprobleemide puhul tellida spetsiaalsed ortopeedilised jalanõud.

Pihlak ütleb, et teab juhtumeid, kui töötajatele ostab vahetusjalatsiteks tervisejalanõud firma, kes soovib omalt poolt töötajate tervise eest pisut hoolitseda.

Lehte Pärn märgib, et jalanõu valikul tuleb silmas pidada, et see liigselt ei pigistaks ega oleks ka liiga suur, sest kinga ülesanne on jalga toetada.

Täiesti vale on arvamus, et mida probleemsem jalg, seda laiem king tuleb osta. Toas paljajalu käijatele ütleb Pärn, et jala seisukohast pole ka see kasulik, sest toas on talla all tavaliselt sile ning pehme vaip, mis talda ei ärrita.

Tallatreeninguna mõjub käimine vaid seal, kus on ebamugav, sest siis tahab jalg vähendada oma pinda ja tõmbab struktuuri kokku. "Kui tallaalune on soe ja pehme, siis jalg vajub ja vajub ning sealt algavadki probleemid," ütleb Pärn.