Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestlane unistab korterist soojal maal
"Minu kliendid ei küsi mitte midagi, nad on lihtsalt nii vaimustuses," rõkkas Pindi Kinnisvara Türgi projektijuht Paul Soome, kellel on õnnestunud Türki kinnisvara müüa isegi lennujaama piletisabas.
Kuigi esialgu teevad Soome sõnul eestlased keskmiselt napid kaks tehingut kuus, on just nüüd ainuõige aeg Türgi korterite ja villade rabamiseks. "Praegu saab 100ruutmeetrise kvaliteetse korteri miljoniga kätte," märkis Soome, aga lisas kiiresti, et ega türklased rumalad pole ja kindlasti tõusevad nõudluse kasvades mühinal ka hinnad.
Kaanon Kinnisvara ASi nõukogu esimehe Toomas Mustimetsa sõnul tunneb eestlane ilmselgelt enim huvi Hispaania ja Bulgaaria kinnisvara vastu. "Võib öelda, et kümnest päringust kaheksa tehakse nende kahe riigi kohta," sõnas ta.
Kui Hispaanias peetakse tähtsaks mere lähedust, siis Bulgaarias pigem soodsat hinda. "Võib arvata, et Bulgaariasse liigub laenuraha sama kiiresti kui mõne aasta eest meile, mistõttu saavad kinnisvara hinnad seal liikuda ainult üles," rääkis Mustimets.
Tai ja Kreeka kinnisvaraga tegeleva Pindi Kinnisvara maakleri Pärle Seppingu sõnul on huvi üllatavalt suur isegi Tai vastu, kuigi see asub pakutavatest maadest kõige kaugemal.
"Praegu ehitatakse Tais väljade kaupa maju ja kohalikud spetsialistid ennustavad aastas 20-25protsendilist kinnisvarahindade kasvu," märkis Sepping. Ühetoalise korteri saab Tais praegu kätte umbes poole miljoni krooniga.
Kuigi välismaise kinnisvara ostubuum pole veel kätte jõudnud, ennustavad Eesti kinnisvarafirmad piiritagusele ärile lennukat tulevikku.
"Võtsime välismaale korterite vahendamise plaani seepärast, et näeme sellel äril suurt potentsiaali," märkis Uus Maa kinnisvarabüroo maakler Katja Kesselman. Uus Maa on välismaal asuvat kinnisvara vahendanud kokku poolteist aastat, teised Eesti firmad veelgi vähem.
"Kahjuks pole eestlastel veel tohututes kogustes vaba raha käes. Küll aga müüakse omal ajal siia soetatud korterid kõrge hinnaga maha ja saadud raha eest ostetakse ahvatlevat kinnisvara juba piiri taga," rääkis Mustimets.
Kesselmani sõnul on rõõm näha, et välismaale jaksab kinnisvara soetada ka keskklass, mitte ainult õhuke koorekiht. "Kõige targemad ja jõukamad on piiri taha kortereid ja maju ostnud muidugi juba kümne aasta eest," lisas ta.
Enim sõltub kinnisvara hind asukohast. "Fakt on see, et rannariba ei saa pikemaks venitada ja merevaate eest tuleb juurde maksta," ütles Kesselman. Samas pole hinna puhul eriti vahet, kas tegemist on uue või kasutatud korteriga, ning välismaal on suur osa kortereid müües möbleeritud. Rand asub tavaliselt 15 minutit kestva autosõidu kaugusel, sest päris sisemaale nõudlikud välismaalased oma raha ei paiguta.
Pindi Kinnisvara maakler Soome ei soovita piiri taha soetatud korterit välja üürida. "Kui, siis ainult kohalikele. Mingit vene litsimaja ei taha ju keegi hiljem oma korterist avastada," hoiatas mees.
"Ühe mu kliendi sõnul kulub tal Türki ostetud korteri ülalpidamiseks 80 krooni kuus, tõsi basseini ühistul pole," naeris maakler.
Olen Türgis üheksa aastat puhkamas käinud ja mõtlesin, et keskealisel inimesel võiks isiklikku kinnisvara olla.
Korter on merevaatega, rand ise jääb 100 meetri kaugusele. Bussid peatuvad kohe maja ees. Õues on basseinid ja apelsinipuud, aianurk ja saun on ka olemas. Korter on möbleeritud, isegi nõudepesumasin, mida mul Eestiski pole, on sees.
Välja ma Türgi korterit üürida ei taha, sest oma on ikka oma. Lastel ka hea käia seal puhkamas. Pealegi kulub mul aastas korteri ülalpidamiseks vaid 6000 krooni. Olen kogu tehinguga väga rahul, kuna Eestis ei pruugi sama raha eest enam väikelinna korteritki saada. Minu Türgi korteri väärtus tõusis juba ehitamise ajal, nii et kindlasti on see hea investeering.
Kuidas saab pangast laenu välismaale kinnisvara soetamiseks?
Kersti Arro, Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendusjuht
Välismaale kinnisvara ostmiseks saab laenu võtta küll. Sobivad nii kodukapitali- kui ka hüpoteeklaen.
Tagatiseks tuleb pantida lihtsalt Eestis asuv kinnisvara. Välismaal asuva vara tagatisel me praegu laenu ei paku ning sellise võimaluse vastu on seni vähe huvi tuntud.
Rein Kilk, ärimees, välismaale kinnisvara osta ei plaani
Kui inimesele teeb rõõmu eputamine, et tal on suvila Türgis või Hispaanias, siis miks mitte.
Teine põhjus võib olla arvamus, et tegu on soodsa investeeringuga. Samas on tänapäeval turismifirmadel niivõrd soodsad paketid, et arvutama hakates ei tasu isiklik kinnisvara puhkusekohas äragi.
Mina küll välismaale kinnisvara ei ostaks, sest reisimise mõte on käia erinevates kohtades, mitte igal aastal ühes ja samas kohas.
Minu arvates võiks inimesed osta suvila oma kodu lähedusse ja hoopis tükikese Eestimaast ilusaks teha.
Reet Reinberg, omanimelise kinnisvaraäri omanik ostis hiljuti Türki 102ruutmeetrise osa villa-tüüpi paarismajast
Otsus Türki suvekodu osta sündis meie Leedu tuttavate eeskujul. Käisime neil külas Egeuse mere ääres, mis asub suurest turismindusest 40 kilomeetrit eemal.
Tagasi tulles avanes ka endal võimalus sinna kinnisvara osta ja nii me tegimegi. Kõige rohkem võluski see, et piirkond pole väsitava turismimelu keskmes, aga samas supelrand on olemas. Maja on ehitatud 1999. aastal, trepid on marmorist ja kaared muinasjutulised. Täpset hinda ma ei ütle, aga see jäi ühe ja kahe miljoni krooni vahele. Plaanin kohapeal leitud uute kontaktide abil ka oma büroos hakata Türki kinnisvara vahendama.