• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vanast romust saab täitsa tasuta lahti

    Mullu veebruaris asutati elektriseadmete ringluse korraldamiseks MTÜ EES-Ringlus. Toona 28 firmat ühendanud ettevõtmisse kuulub täna juba 68 liiget, teiste seas näiteks Euronics, +/- Elektroonika, Viva Elektroonika, Ekspert.
    "Tootjad peavad vanade kodutehnika seadmete vastuvõttu korraldama ja nad võtsid nõuks seda koos teha," räägib MTÜ juht Margus Vetsa. "Meie kontori eesmärgiks on leida lahendused, kuidas neid koguda, uuesti kasutada või töödelda."
    Kohalike omavalitsuste poolt ellu kutsutud jäätmejaamadesse saavad inimesed tuua kõikvõimalikku vana tarbetehnikat, näiteks külmkappe, telereid ja arvutimonitore. Need võetakse tasuta vastu ning korraldatakse ümbertöötlemine.
    Eesti linnades vanade seadmete jäätmejaamadesse toomise osakaalus suuri erinevusi pole, tagastamise protsent jaguneb proportsionaalselt asustustihedusega. "Nõrgemad on siiski Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa," nendib Vetsa.
    Heakorrakampaaniate korraldus on paljuski kinni kohalike omavalitsuste tahtes. "Kohtla-Järves ja Narvas oleme kogenud väga ettevaatlikku suhtumist meie algatusse. Arvan, et jäätmemajandus peaks ikkagi olema tsentraliseeritud, me ei saa ju panna linna jäätmejaama kooskõlastamata püsti, muidu oleks tulemus linnapildis nagu puder ja kapsad," arutleb Vetsa. "Heast küljest on aga silma paistnud näiteks Tallinn, kus korraldatakse ka muid heakorrakampaaniaid."
    Teinekord on vana külmiku või pesumasina transportimiseks võimalik kokku leppida ka kauplusega, kes tuleb uut masinat ostvale kliendile vastu ja viib vana tasuta minema.
    Tallinnas on vanade masinate tublide tagastajatena silma paistnud aedlinnade, eriti Nõmme ja Pirita elanikud. "Eks ole üheks põhjuseks ka asjaolu, et tegu on eramajade rajoonidega. Suurte majade konteinerite puhul on aga kerge tekkima tunne, et vana külmiku saatus on võõras mure: see veetakse prügikasti kõrvale, kohe on ka metallikratid kallal ja edasi jõuavad lahti lammutatud kapid juba prügilasse," kirjeldab Vetsa.
    Vanad kasutuskõlbmatud seadmed rändavad suures osas riigipiiri taha. Arvutid, telerid ja muu segaelektroonika sõidavad Leetu. Külmikud sõidavad Soome külmikute töötlemiskeskusesse.
    "Lähim kõigile nõuetele vastav koht. Eestis selliseid pole," nendib Margus Vetsa. Suured pliidid aga purustatakse Maarjamaal Kuusakaski metalliveskites.
    Kel seadmete jäätmejaamadesse toimetamiseks transpordivõimalusi napib, võib kaubale järgi kutsuda ka Kolatakso. Tegu on mittetulundusühingute Eesti Elektroonikaromu, Eesti Pakendiringlus ja Eesti Rehviliidu algatusega: väikese tasu eest viiakse ära nii vana mööbel, kodumasinad, pakendid, kasutatud sõiduautorehvid kui ka päevavalguslambid.
    Tallinnas on Kolatakso väljakutsumise keskmine tasu 150 krooni, selle hinna eest viiakse ära elektroonikaseadmed. Mujal Eestis maksab teenus keskmiselt 100 krooni. "Oleme käinud ka linnast väljas, näiteks Maardus ja Sauel," julgustab projektijuht Priit Sidorov Kolataksoga ühendust võtma. "Töötame ka nädalavahetustel, soovitav on paar päeva ette helistada."
    Kasutatud töökorras mööblit, riideid või kodutehnikaseadmeid võib annetada või hea hinna eest soetada Tallinna Taaskasutuskeskusest. Kui masin aga ei tööta, saab selle ära anda keskuse juures tegutsevasse EES Ringluse jäätmejaama.
    "Meie poe kaup ei koosne uusimatest mudelitest, aga aeg-ajalt liigub vägagi korralikke asju," räägib ettevõtmise kommunikatsioonijuht Helen Noormets.
    Kõige rohkem tuuakse Taaskasutuskeskusesse müüki töökorras telekaid ja külmkappe, päris sageli pakutakse ka arvuteid, triikraudu ning õmblusmasinaid.
    "Mõned esemed on juba omamoodi uunikumid," räägib Noormets. "Osa inimesi käibki meilt just niisuguseid stiilseid vanu raadioid, plaadimängijaid ja muid masinaid otsimas näiteks sisekujunduselementideks või kogumiseks. Aeg-ajalt satub meile ka väärtuslikke asju."
    Neile sekundeerivad kaupluses vahvalt nostalgilised esemed: "Alles hiljaaegu hoidsin käes veneaegset föönikomplekti, juba tolleaegne lokikeeramise otsikute arv oli muljetavaldav," muigab Noormets.
    Kauplusse toodud kaup vaadatakse enne müüki panemist üle ja pannakse optimaalse hinnaga müüki. Kasutatud kodumasinate hind on üldjoontes 500 krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tehnopoli juhtivtöötajad: ainult kontoripinnast ei piisa, kliendid ootavad terviklahendust ja kogukonda
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Lennukikütuse hind vallutab Euroopas uusi kõrgusi
Vastupidiselt ootustele on lennureisimine omikronitüvele hästi vastu pidanud ja viinud Euroopas lendu ka lennukikütuse hinna.
Vastupidiselt ootustele on lennureisimine omikronitüvele hästi vastu pidanud ja viinud Euroopas lendu ka lennukikütuse hinna.
Leedole esitati süüdistus miljonite kantimises ja võltsimises
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Vilepuhuja märtri rollist välja tõstmine toob ettevõtjatele uusi kohustusi
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.