Töötajad lahkusid koos äriideega

Lahkumise põhjuseks juhtimisprobleemid

EKO Eramute taga olev OÜ Indipent kuulub võrdselt viiele osanikule. Uue firma juht on eelmise koha müügijuht Leemet Tamme, kes firmat kevadel asutades töötas veel EKO Majades."Ma ei keelitanud kolleege üle tulema, vaid kõik jõudsid ükshaaval arusaamisele, et ei taha enam EKO Majades töötada," väitis Tamme. Ta ise ütles kohast lahti oktoobris päevapealt, põhjuseks omaniku juhtimisstiil. "Tema pluss oli, et ta oli väga hea meeskonna osanud valida. Aga meeskonna juhtimisvajadus oli teine," rääkis Tamme.Küsimusele, miks uue firma koduleht sarnaneb väga eelmisega, vastas Tamme, et nad tahavad teha seda, milles on tugevad . Ta polnud nõus väitega, et pealtnäha on tegemist info ja äriidee näppamisega.Juriidiliselt ei ole töötajatele ka midagi ette heita, sest nendega sõlmitud töölepingutes oli küll nõue, et salastatud on toodete omahinna ja müügihinna kujundamine, lepingute sisu, infosüsteemid ja tarkvara, kuid selle eest rahalist hüvitust ei olnud. Pealegi ei võtnud töötajad Tamme sõnul midagi keelatut kaasa. Kaasa on tulnud küll osa kliendisuhteid, mis Tamme sõnul ikka liiguvad koos inimestega.

Sarnased kaubamärgid tekitasid vaidluse

OÜ Indipent omanikud esitasid oktoobri lõpus taotluse registreerida kaubamärk EKO Eramud. Pihli esindaja saatis seepeale patendiametile kirja, kus AAA Legal Service'i juht Urmas Karnau kirjutas, et Indipent on tegutsenud pahauskselt ja rikub EKO Majade intellektuaalse omandi õigust.Tamme väitel pole kaubamärgid sarnased: neil on erinev sõnastus ja värv, üks on kahes reas, teine ühes.EKO numbriseeriaga majad kuuluvad arhitekt Üllar Karrole. Osa eelmise firma majatüüpe aga kuulub autoriõigusega EKO Majadele, neid uue firma kodulehelt ei leia. Majade sendipealt samu hindu põhjendas Tamme sellega, et ta tegeles ka vanas kohas hinnakujundusega ja teab, et need on just seda raha väärt.Ametiühingute keskliidu jurist Helve Toomla ütles, et töölepingusse kirjutatakse küll karmid reeglid sisse, kuid sageli on täpsustamata, mida loetakse ärisaladuseks ja konkurentsiks. "Kui tööandja soovib, et töötaja teatud aja jooksul pärast töölepingu lõpetamist ei läheks konkurendi juurde, tuleb maksta eritasu. Jääb see maksmata, ei ole töötajal ka kohustust seda keeldu täita," lausus ta.

Juristi kommentaar

Tööõiguse vaatevinklist võiksin arvata ainult seda, et EKO Majad on oma endiste töötajate käitumise suhtes üsna kaitsetud, kui töölepingud olid "lahjad" just konfidentsiaalsuse ja lojaalsuse sätestamisel või ei osundanud sellele üldse.Kui mingitki konkurentsi ärahoidavat klauslit töölepingus ei olnud, siis on tööõiguslikult vastutama panna senise valdava praktika alusel võimatu. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui töölepingus ei ole konkurentsipiirangu rikkumise tagajärjed kokku lepitud, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tsiviilõiguse üldistest reeglitest, sest töölepinguseadus konkurentsikeelu rikkumise tagajärgi ette ei näe.Võlaõigusseaduse (VÕS) üldosa rakendub küll ka töösuhetele - ehk siis eelduslik on heauskne käitumine. Eko Majad peaks mõtlema kahjude hüvitamise suunas ja analüüsima, kas see VÕSist lähtuvalt on võimalik.Äripäevale juhtumit kommenteerinud jurist soovis jääda anonüümseks ja anda üldisema hinnangu, kuna ei teadnud kõiki asjaolusid.

Hüvitus ka koristajale

Ehitusfirma YIT Ehitus maksab ärisaladuse hoidmise eest ka koristajale.Firma personalijuhi Evelyn Hannibali sõnul on salajase infoga seonduv kirjas ametijuhendites, töötajatele makstakse igakuist tasu saladuste hoidmise eest. Leppe rikkuja maksab trahvi.Uus Maa Kinnisvaragrupi juhi Jaanus Lauguse sõnul maksavad nad töötajale 5 protsenti palgast, et ta lahkumisest kuue kuu jooksul ei läheks konkurendi juurde ja hoiaks ärisaladust. Keelu rikkujaid ootab leppetrahv.Pärast selle punkti lisamist ei olegi Lauguse sõnul üleminekuid olnud.