Aastat jääb tähistama lühend J.O.K.K.

28. märtsi Äripäevas ilmus juhtkiri "Juriidiliselt on kõik korrektne - asjaga j.o.k.k", mis tõi Eestis käibele uue ja kiiresti populaarseks muutunud lühendi.

"Seaduste mõte peaks olema, et seadused mõistavad õigust, aga samavõrd oluline on, et õigusemõistmise käigus ei löödaks uppi õiglust. Praegu on küll nii, et juriidiliselt peaaegu absoluudini, et mitte öelda nonsensini, on viidud (tugevama poole) õiguse aspekt. Inimeste õiglustunne on aga kõvasti riivatud, mistõttu süveneb veendumus, et seadused ei mõista ka enam õigust, vaid on üksnes ebaausalt tehtu õigustamiseks. Õigusest, rääkimata õiglusest, on kahetsusväärsel kombel saanud õigustamine," kirjutasime juhtkirjas.

Juhtkirja autor ja lühendi j.o.k.k välja mõtleja Mati Feldmann meenutab: "Mõtlesin, millega juhtkirja lõpetada. Meenus, et koolimatemaatikas lõppes mingi väite tõestamine tavaliselt lühendiga m.o.t.t ehk mida oligi tarvis tõestada. Kavatsesin juba lõppu m.o.t.t panna, kui esitähed j.o.k.k torkasid silma.

Tundus omamoodi tabav, sest argikeeles kasutatakse jokki tähenduses läbi, otsas, valmis. Negatiivses mõttes. Aga tehingud, mida poliitikud ja ärimehed õigustasid, olidki tavaarusaama järgi taunimist väärt, aga kinni polnud otseselt kusagilt hakata."

J.o.k.k-i inspireerijaks oli Keskerakonna juht Edgar Savisaar Keila-Joa maja ostuga ning K-kohukeste kampaania. Neid tehinguid hakkasid võimupoliitikud eesotsas justiitsminister Rein Langi ja peaminister Andrus Ansipiga nimetama juriidiliselt korrektseks. Lühendi j.o.k.k kiiresti käibesse tulek näitas, et Savisaar oli ainult n-ö jäämäe tipp.

Lõppeva aasta jooksul on väljendit j.o.k.k kasutatud lugematul hulgal kordadel paljude kommentaatorite poolt. Seda on teinud nii meie tipp-poliitikud eesotsas president Toomas Hendrik Ilvesega kui ka tavalised inimesed veebikeskkondades arvamust avaldades. Tagatipuks valisid Riigikogu valimisteks valmistuvad sotsiaaldemokraadid väljendi j.o.k.k enda valimisloosungiks.

Mis aga peamine, võimul olevad poliitikud on oma kõnepruugist unustanud väljendi "juriidiliselt on kõik korrektne". On saadud aru, et kui me mõne tehingu suhtes anname hinnanguid, siis ei ole tähtis see, kas tehingud on vormistatud juriidiliselt korrektselt - oluline on ka tehingute sisu. Loodetavasti saavutame pärast valimisi olukorra, kus ka taolisi tehinguid jääb Eestis vähemaks.

J.o.k.k-i kõrvale on tekkinud ka teine tabav lühend - s.o.k.k, mida on lahti seletatud mitmel moel. Näiteks "statistiliselt on kõik korrektne" või "Savisaarel on kõik korrektne".

Mis aga Keskerakonda ja Edgar Savisaart puudutab, siis nende tehinguid sobib iseloomustama ka lühend s.o.h.k - savisaarlastel on hästi kõik.